3 soovitust, kuidas veeb digiligipääsetavaks teha

Foto: IG : ksv_gracis / Pixabay

• Avaliku sektori digikeskkondade ligipääsetavusnõuded hakkasid kehtima 2019. aastal
• Teatud osale erasektorist laienevad need nõuded alates aastast 2025.

Digiligipääsetavus on kõigepealt muidugi oluline erivajadusega või puuetega inimestele, kuid tegelikult mõistetakse selle all kõigi kasutajamugavust. Digiligipääsetavusest võidavad näiteks noorukid ja lapsed, kelle lugemiskiirus on aeglasem, ning inimesed, kellel liigeste kangus häirib hiire kasutamist, samuti need inimesed, kellel on käsi kipsis jne. Veebi kasutatavuses nendega arvestamine on riigiasutustele kohati kohustuslik, kuid iga koduleht võiks kasutajamugavusega arvestada.

Esmasel kokkupuutel võib digiligipääsetavuse tagamine tunduda keeruline ja aeganõudev. Korraga, nii-öelda ainsa hingetõmbega kõik korda teha võibki olla raske, aga seda saab ära hoida, kui lõimida digiligipääsetavus igapäevastesse arendusprotsessidesse. TTJA digiteenuste peaspetsialist Hanna Rattasepp toob välja kolm peamist sammu, kuidas teha algust digikeskkondade ligipääsetavuse parandamisega.

Digiligipääsetavus on saamas sama oluliseks kui küberturvalisus. Avaliku sektori digikeskkondade ligipääsetavusnõuded hakkasid kehtima 2019. aastal ning osale erasektorist laienevad nõuded alates aastast 2025. Juba praegu tasub ka erasektori ettevõtetel hakata mõtlema, kas nende veebileht on töökindel, mõistetav, tajutav ja mitmel moel tarbitav, nii et seda saavad kasutada võimalikult paljud inimesed.

1. Pane paika oma ligipääsetavuse eesmärgid uueks aastaks

Eesmärkide seadmisel mõtle esmalt, kas digiligipääsetavuse teadmised vajavad täiendamist. Teadmisi täiendada ja küsimustele vastuseid leida aitavad näiteks koolitused.

Teise sammuna tasub kaardistada tänane olukord ehk hinnata, milline on üldjoontes praegune seis digiligipääsetavusega.

Kolmandaks on vajalik otsustada, millised puudujäägid on kõige kriitilisemad ning alustada nende parandamisega. Vajadusel saab leida ajutiselt ligipääsetavad alternatiivid oma funktsioonidele.

2. Anna kasutajatele teada, kui ligipääsetav on veeb või rakendus

Avaliku sektori asutused, kellele kehtivad digiligipääsetavuse nõuded, peavad lisama oma veebilehele ja mobiilirakendusele ligipääsetavuse teatise (varem nimetati seda ligipääsetavuse avalduseks). Ligipääsetavuse teatise eesmärk on anda juhised veebilehel või rakenduses navigeerimiseks kõigile, kes seda vajavad.

Teatist aitavad luua materjalid, mis on leitavad TTJA veebilehelt: teatise juhend, näide ning blankett.

3. Kaasa planeerimisse ja kontrollimisse erinevaid osalisi

Vigade leidmiseks ja vältimiseks on vajalik, et veebilehe ja mobiilirakenduse haldurid oskaksid ligipääsetavust baastasemel testida. Selleks on olemas tasuta automaatkontrolli tööriistu (näiteks WAVE), mis annavad paari hiireklõpsuga ülevaate paljudest ligipääsetavuse probleemidest.

Paraku pole aga kõik digiligipääsetavuse probleemid tehniliselt tuvastatavad ning vajalikud on ka inimese tehtavad kontrollid.

Uusi lahendusi luues tuleb lisaks halduritele teha koostööd disainerite ja arendajatega, sest nemad vastutavad ligipääsetavust oluliselt mõjutavate aspektide eest: näiteks disaineri roll on tagada nõuetele vastav kohanduvus (responsiveness) ja kontrastsus ning arendaja töölõiku kuulub koodi märgendkeele korrektsuse tagamine. Veebide ja äppide ligipääsetavust mõjutab sisuliselt iga uuendus: näiteks sisutoimetajad peavad lisama üleslaetavale visuaalsele osale tekstilised alternatiivid.

Koolitussari nõuete tagamisest avalikule sektorile

Selleks, et muuta veeb digiligipääsetavamaks, on TTJA digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar loonud neljaosalise koolitussarja, mis tutvustab nõudeid ja nõuete kohaldumist avalikule sektorile ning selgitab, kuidas digitaalset ligipääsetavust on võimalik iga päev tagada. Nõuandeid järgides saab parandada suurema osa enamlevinud ligipääsetavuse probleemidest ka ettevõtete veebides.