:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074965t1h37d2.jpg)
Isejuhtivad veokid on tulevik, aga millal need siis täpsemalt meie teedele jõuavad, pole veel teada. Scania paotas hiljuti oma katselabori salatoimikuid ning avaldas uusi detaile isejuhtivate raskeveokite arendustöö viimastest saavutustest.
Scania autonoomsed veokid on Södertalje linna kaevandusettevõttes juba tööl, et katsetada uusi tehnoloogiad kõige karmimates tingimustes ning lahendada samal ajal partnersektorit kimbutavaid probleeme.
Kaevandusvaldkonda ei valitud esimeste katsetuste läbi viimiseks sugugi juhuslikult, vaid just sealsete karmide töötingimuste tõttu – pikad tööpäevad ja rasked koormad ei meelita uusi veokijuhte selles sektoris tööd otsima, mille pärast nähaksegi võimaliku lahendusena nutikaid veokeid, mis ei vaja igapäevaste tööülesannete täitmiseks juhi sekkumist.
Sellised veokid suudavad iseseisvalt toime tulle kõikvõimalike takistustega, tehes tööd ilma ühegi puhkepausita.
Isejuhtivate sõidukite massidesse jõudmisel pole suurimaks takistuseks mitte tehnoloogia ise, vaid seadusandluse ja regulatsioonide puudumine. Õnneks on olukord selles vallas paremaks muutumas – näiteks Saksamaa võttis esimese riigina maailmas 2021. aasta juulis vastu isejuhtivaid sõidukeid reguleeriva seaduse.
Vastu võetud seadus lubab isejuhtivate sõidukite kasutamise teatud tingimustel – näiteks juhul, kui veokid sõidavad kindlatel trassidel kaubaterminalide vahel. Seadusandjate eesmärk on luua seeläbi sobivad tingimused tehnoloogia praktiliseks katsetamiseks, sealhulgas avalikel teedel, kuid eeldusel, et keegi isejuhtivatel sõidukitel silma peal hoiab.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074974t1hc8d9.jpg)
Tehnoloogia katsetamine reaalsetes oludes on nii tootjate kui ka lõpptarbijate jaoks ülioluline, sest vaid nii nähakse uute lahenduste tegelikku mõju ning võimalikke murekohti.
Viimaste aastate jooksul on mitmed uute juhiabisüsteemide arendused – hädapidurdussüsteemid või GPSiga seotud püsikiirusehoidjad – tõestanud, et arvutite juhitud tehnoloogia ei taga üksnes mugavust, vaid tõstab oluliselt ka ohutust ja efektiivsust. Ekspertide hinnangul põhjustavad inimeste tehtud vead täna 94% kõikidest liiklusõnnetustest, mistõttu on autonoomsete sõidukite arendamine ja inimfaktori järk-järguline eemaldamine õnnetuste ja liiklussurmade vähendamiseks loogiline valik.
Rahvusvaheline tarbesõidukite tootmiskontsern TRATON on väljendanud veendumust, et transpordis kuulub tulevik isejuhtivatele veokitele. Seda uskumust illustreerib kõige paremini grupi uus autonoomsete sõidulahenduste arendamise strateegia, mis hõlmab kõiki kontserni kuuluvaid ettevõtteid.
«Katsetame autonoomsete veokite tehnoloogiaid aktiivselt juba preaegu. Keskendume kõige lootustandvamatele lahendustele, sest tahame kiirendada arendustegevust tasemeni, mis võimaldaks meil alustada 2030. aastal autonoomsete veokite seeriatootmist,» ütles TRATONi tehnoloogiajuht Catharina Modahl Nilsson.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074978t1h43af.jpg)
Isejuhtivate veokite eelised on vedajatele enamasti ilmselged. Sellist tüüpi sõidukid suudavad läbida pikki vahemaid ilma pausideta, töötada ööpäevaringselt ning vähendada personalikulusid, mis moodustavad täna kogukuludest kütuse järel suuruselt teise suurema osa. Lisaks langeb avariide ja rikete risk inimlike eksimuste kadumisega ning puhkepauside puudumine tõstab sõidukipargi efektiivsust.
Samuti suudavad isejuhtivad veokid oma tööd paremini optimeerida, hoides kokku kütust ja vähendades mõju keskkonnale. Olulisel kohal on selliste sõidukite puhul ka kiirus, sest andurite ja arvutijuhtimisega suudavad need inimesest kiiremini reageerida teel olevatele takistustele või muudele probleemidele.
Isejuhtivad veokid pole mõeldud inimestelt töö äravõtmiseks, vaid lahendavad kogu transpordisektorit kimbutavat kõige suuremat probleemi – tööjõupuudust. See probleem on vedajate jaoks eriti keeruline järjest kasvavate tarnemahtude taustal.
Saksamaa maanteeveo, logistika ja jäätmeveo liidu andmetel läheb ainuüksi sealsel turul igal aastal pensionile umbes 30 000 veoautojuhti, samas kui uusi töötajaid tuleb asemele vaid 17 000.
USAs oli 2021. aastal puudu 80 000 juhti ja see arv peaks 2030. aastaks kahekordistuma.
Eelnevat mõistavad selgelt ka veokitootjad, mistõttu pannaksegi täna isejuhtivate veokite arendamisele rohkem rõhku, kui kunagi varem. TRATONi kontserni ettevõtted on juba mõnda aega autonoomseid tehnoloogiaid erinevates oludes katsetanud: 2018. aastal alustas Scania isejuhtivate veokite testimist Austraalia kaevanduskontserni Rio Tinto soolakaevanduses.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074983t1h1a5e.jpg)
Otsus isejuhtivaid veokeid esmalt maanteeliiklusest eemal testida tehti kindlatel põhjustel.
«Kaevandustes on sõidukid väga olulisel kohal, mistõttu on need uute autonoomsete tehnoloogiate katsetamiseks ideaalsed. Isejuhtivad sõidukid on kaevandusettevõtetele ohutuse ja tootlikkuse vaates suureks eeliseks. Lisaks ei ole ülesanded, mida autonoomne veok kaevanduses täitma peab, nii keerulised, kui näiteks linnaliikluses,» selgitas Scania Miningu juht Björn Winblad.
Kaevandusprojekti kõrval on Scania pannud isejuhtivaid sõidukeid proovile ka märksa keerulisemates oludes. Kui Austraalia kaevanduses jälgib isejuhtiva sõiduki tööd juht, kes saab vajadusel sekkuda, siis 2019. aastal esitletud autonoomsel Scania AXL kalluril tuleb üksinda toime tulla ning tal pole isegi juhikabiini. Isejuhtivat kallurit kasutatakse aiaga piiratud alal ning katsetuste eesmärgiks on koguda täiendavaid teadmisi 5. taseme autonoomsete sõidukite masstootmiseks.
Sarnaseid projekte viivad praegu läbi kõik TRATON gruppi kuuluvad ettevõtted. Näiteks sõidavad grupi autonoomsed katseveokid sadamate või logistikaterminalide vahel, kusjuures just viimast ehk regulaarvedusid kahe kindla asukoha vahel nähakse täna isejuhtivate veokite kõige tõenäolisema kasutusvaldkonnana. Grupp teeb ettevalmistusi isejuhtivate veokite tehnoloogia masskasutusse toomiseks ning sellist tüüpi veokite seeriatootmine peaks algama 2030. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074986t1h5d08.jpg)
«Liiklus kahe logistikakeskuse vahel toimub tavaliselt maanteedel ning võrreldes linnaliiklusega on veokitel siin lihtsam sõita, kuna keerulisi olukordi esineb harvem. Samas on sellise töölõigu puhul vedude intensiivse iseloomu ja rutiinsete töötingimuste tõttu juhtide nappus suur ning personalikulud olulisel kohal. Sestap võivad esimeseks autonoomseks transpordilahenduseks avalikel teedel saada isejuhtivad veokid just seal, kus veetakse kaupu maanteel ühest sõlmpunktist teise,» märkis Nilsson.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/12/15074991t1h6673.jpg)
TRATON on esimene kontsern Euroopas, kes katsetab isejuhtivaid transpordilahendusi avalikel teedel. Katsetuste raames läbivad kaks autonoomset testveokit regulaarselt umbes 300 kilomeetri pikkust vahemaad Rootsis Scania Sjödertalje ja Jönköpingi tehaste vahel. Katsete käigus kogutud andmed võimaldavad Scanial sõidukites kasutatavaid süsteeme edasi arendada ja need võimalikult paljudeks stsenaariumiteks ette valmistada.
Isejuhtivate sõidukite liiklusesse jõudmiseni ei lähe enam ilmselt kaua – lubatud tähtaeg 2030. aasta ei ole enam väga kaugel.
Vaata videost, kuidas isejuhtivaid veokeid katsetatakse:
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)