R, 27.01.2023

Mida kujutab endast venelaste rakett Kh-22, mida Ukraina õhutõrje ei saa alla tulistada?

tehnika.postimees.ee
Mida kujutab endast venelaste rakett Kh-22, mida Ukraina õhutõrje ei saa alla tulistada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Mõni päev pärast Venemaa rünnakut Kh-22 raketiga Dnipro elumajale otsivad päästetöötajad endiselt rusude alla jäänud inimesi. Ülivõimas rakett on ebatäpne, võib kukkuda kuhu tahes sadade meetrite raadiuses.
Mõni päev pärast Venemaa rünnakut Kh-22 raketiga Dnipro elumajale otsivad päästetöötajad endiselt rusude alla jäänud inimesi. Ülivõimas rakett on ebatäpne, võib kukkuda kuhu tahes sadade meetrite raadiuses. Foto: CLODAGH KILCOYNE / REUTERS / Scanpix
  • See relv võib kanda ka termotuumapead
  • Kiirus ja ettearvamatus teevad raketi raskesti tõrjutavaks

Venemaa tulistatud rakett, mis pühapäeval Dnipros elumaja trepikoja ohvriterohkelt hävitas, on Ukraina andmetel Kh-22, mis on küll ebatäpne ja nõukogude ajast pärit, kuid õhutõrjel on seda väga raske alla tulistada.

Dnipro elumaja tabanud Vene raketi ohvrite arv on tõusnud üle kolmekümne ja üle 40 inimese on teadmata kadunud. 

«Ukraina relvajõududes pole ühtegi tuleseadet, mis suudaks seda tüüpi rakette alla tulistada. Alates Venemaa sõjalise agressiooni algusest Ukrainale on taolisi rakette välja lastud üle 210. Õhukaitse ei ole tabanud ühtegi neist,» ütles Ukraina õhujõudude ülem kindralleitnant Nikolai Olešuk. Miks on tegemist nii efektiivse relvaga, kui see on pärit 1970ndatest ja mõeldud hoopis laevade hävitamiseks?

Olešuk on öelnud, et ainult õhutõrje raketikompleksidest on sellise ründerelva vastu abi, näiteks sellised süsteemid nagu Patriot PAC-3 või SAMP-T on võimelised püüdma Kh-22 sihtmärke.

Pildile on jäänud hetk, kui Kh-22 tabas kaubanduskeskust Krementšukis 27. juunil 2022. 18 inimest sai surma, paljud on teadmata kadunud.
Pildile on jäänud hetk, kui Kh-22 tabas kaubanduskeskust Krementšukis 27. juunil 2022. 18 inimest sai surma, paljud on teadmata kadunud. Foto: Vitaly Maletsky / Scanpix

Sotsiaalmeedias kirjutatakse, et Dniprot 14. jaanuaril tabanud Kh-22 (ehk X-22) on nõukogude ajast pärit võimas peaaegu tonnine laevavastane rakett, mis peaks hävitama tolleaegseid lennukikandjaid ja teisi väga suuri sihtmärke. Sellepärast pole ka täpsus nii oluline, peaasi, et suure plahvatusega ümbruses võimalikult palju pihta saaks.

«Lennukikandja tapja»

Kh-22 on nimetatud «lennukikandja tapjaks» just oma tohutult suure lõhkeainekoguse pärast - 950 kg. Lisaks ühele suurele sõjalaevale peab see lõhkepea ära hävitama või rivist välja lööma ka saatelaevad. Võimalik on panna raketile kuni tuhande kilotonnine termotuuma-lõhkepea. 

Nii rasket relva (kokku üle viie tonni) kannab pommitaja Tu-22M3. Laskemoon tulistakse välja õhus, käivitub raketimootor. Venemaa tulistab neid välja Kurski lähistelt ja Aasovi merelt, mille Venemaa on nüüd okupeerinud igast küljest. Kh-22 tabas juunis Krementšuki kaubanduskeskust ja seegi rünnak oli ohvriterohke.

Rakett kasutab lõhkeainet RDX (heksogeen), mis on suure purustusjõuga.

Kh-22 lendab 600-1000 kilomeetri kaugusele

Hävitav ja õhutõrje poolt tabamatu relv on laskeulatusega kuni 600 km, mistõttu saab Venemaa seda välja lasta ohutult oma tagalast. Tegemist on vana ja 2000. aastate alguses lausa kasutusest maha võetud relvaga, kuid 2018. aastal otsustati need uuesti kasutusse võtta ja moderniseerida.

Selle käigus kasvas lennuulatus tuhande kilomeetrini suuremate kütusepaakide ja võimsama mootori toel.

Uuendatud relva nimeks on Kh-32.

Fragmendid raketist Kh-22, mis koguti Zaporižžjas peale Venemaa rünnakut kohalikule suvilakooperatiivile eelmise aasta augustis. Plahvatusest tekib ligi 12-meetrise läbimõõduga ja viie meetri sügavune kraater.
Fragmendid raketist Kh-22, mis koguti Zaporižžjas peale Venemaa rünnakut kohalikule suvilakooperatiivile eelmise aasta augustis. Plahvatusest tekib ligi 12-meetrise läbimõõduga ja viie meetri sügavune kraater. Foto: Dmytro Smolienko/ukrinform

Kauge maa tagant tulistades on aga selle raketi lasketäpsus sadades meetrites, 600 meetri raadiusesse sihtmärgist jõuab alla poole välja lastud lõhkelaengutest. 1970ndatest on juhtimissüsteemil ka andmeside, millega peaks saama lennu ajal lõpp-punkti täpsustada.

Relv ei kasuta satelliitnavigatsiooni, vaid leiab sihi inertsiaalse navigatsiooni, güroskoobi ja radarileidjaga.

Kh-22 on tuntud veel nimega X-22 või NATO tähistuses AS-4 Kitchen.
Kh-22 on tuntud veel nimega X-22 või NATO tähistuses AS-4 Kitchen. Foto: Una2704 / Wikimedia Commons

Lisaks lennukikandjatele ja suurtele sõjalaevadele on Kh-22 mõeldud kirjelduse järgi vaenlase «suurte kindlustuste, sõjaväebaaside ja energiajaamade hävitamiseks». 

Kiirus ja ettearvamatus muudab tõrjumise raskeks

Kh-22 kiirus on kuni Mach 4,6 (5600 km/h ehk 4,6-kordne helikiirus), koos ettearvamatu trajektooriga teeb see õhutõrjele raketi alla tulistamise väga raskeks. Kuid näiteks USA PATRIOT süsteemid peaksid sellega hakkama saama. Praegu neid veel Ukrainas pole. 

Ühe taolise raketi Kh-22 hinnaks on ligi miljon eurot. Neid on alates 1962. aastast Venemaal toodetud ligi 3000.

Märksõnad
Tagasi üles