R, 27.01.2023

Suur vesinikutehas sai nurgakivi: Soomes plaanitakse toota kümnendik Euroopa rohegaasist

tehnika.postimees.ee
Suur vesinikutehas sai nurgakivi: Soomes plaanitakse toota kümnendik Euroopa rohegaasist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Veemolekuli jagamisel vesinikuks ja hapnikuks on vaja elektrolüüsitehast. Soomes sai esimene selline suurtootmine nurgakivi. Vajalik elektrienergia võetakse tuule- ja päikeseparkidest.
Veemolekuli jagamisel vesinikuks ja hapnikuks on vaja elektrolüüsitehast. Soomes sai esimene selline suurtootmine nurgakivi. Vajalik elektrienergia võetakse tuule- ja päikeseparkidest. Foto: Rafael Classen / rcphotostock.com / Pexels

Eelmise nädala lõpus pandi Soomes Harjavaltas nurgakivi vesinikutehasele, mis hakkab tootma tulevikukütust vesinikku. Lisaks võetakse õhust süsihappegaasi ja sünteesitakse sellest veel ka sünteetilist metaani. Tehast rajava ettevõtte P2X Solutions juht Herkko Plit on öelnud Yle portaalile, et Soomest võiks saada Euroopa vesinikutootmise juhtriik.

Nädala lõpul Harjavaltas pidulikult alanud P2X Solutionsi tehase ehitus tähendab, et 2024. aastast hakkab sealt tulema kahte liiki kütust: puhast vesinikku, mida saadakse rohelise energia toel elektrolüüsiga veest ning sünteetilist metaani, mida toodetakse süsihappegaasist ja vesinikust. Tseremoonial oli kohal Soome majandusminister Mika Lintilä.

P2X Solutionsi Harjavalta tehas on Soome esimene tööstusliku mastaabiga rohelise vesiniku tootmistehas.

«Täna algav tegelik vesinikuprojektide elluviimine on osa positiivsest muutusest, mis energiatööstuses toimub, kuid mida on seni varjutanud energiakriis. Kuid just see on kiirendanud rohelisele energiale üleminekut, sest lisaks keskkonna-alastele põhjustele on nüüd oluline ka energiasõltumatus,» ütles Soome majandusminister Mika Lintilä. «Samuti tuleb meeles pidada, et turul on nõudlus näiteks rohelise terase järele, mille tootmisel on oluline roll vesinikukütusel. Lisaks kasutab vesinikku aina enam raskeveosektor.»

Imatra terasetööstus Ovako on näiteks plaaninud varem Venemaalt tulnud maagaasi asemel hakata ka vesinikku kasutama. Selleks ehitab Soome gaasivarustusettevõte GasGrid välja vajalikud vesinikutrassid.

«Täna teeme Harjavaltas Soome tööstuse ajalugu,» ütles P2X Solutionsi juhatuse esimees Esa Härmälä. «Pärast tehase valmimist 2024. aastal avab P2X Solutions Soome rohelise vesiniku turu. Usume, et Harjavalta tootmine on alles esimene samm Soome viimisel Euroopa vesinikumajanduse tippu.»

Yle andmetel on Soomes rajamisel veel kolm vesinikutootmist: Kokkolas, Kristiinankaupunkis ja Joensuus.

«Esimene suuremahuline vesinikutehas loob Soomes märkimisväärset oskusteavet nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning annab tööd ekspertidele,» lisas P2X Solutionsi tegevjuht Herkko Plit.

Rohelise vesiniku tootmine on osa Euroopa plaanist eemalduda fossiilsetel toorainetel ja energial põhinevast majandusest. Rohelises vesinikumajanduses asendatakse fossiilne energia rohelise elektriga, mida toodetakse tuule- ja päikeseenergiast. Taastuvatest allikatest roheline vesinik ja sünteetiline metaan vähendavad tööstuse ja transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

P2X Solutions asutati 2020. aastal ning ettevõte on võtnud eesmärgiks on saavutada 2031. aastaks 1 GW elektrolüüsivõimsus. Rajatav Harjavalta tehas on võimsusega 20 MW.

Kuidas vesinikutehas töötab?

Tehases toodetakse vesinikku vee elektrolüüsiga. See on keemiline reaktsioon, mille käigus veemolekul (H2O) jaguneb elektri abil vesinikuks (H2) ja hapnikuks (O2).

Kui kasutatud elekter pärineb taastuvast allikast (näiteks tuulest või päikesest), on toodetud vesinik roheline.

Osa kohapeal saadud vesinikust rafineeritakse sünteetilisteks kütusteks, kasutades power-to-x tehnoloogiat ning õhust kinni püütud või mujalt allikatest saadud süsihappegaasi (CO2).

Tehase tooteid saab kasutada fossiilkütuste asendamiseks tööstuses ja transpordis.

Allikas: P2X Solutions

Märksõnad
Tagasi üles