Kui paljude kodude sisekujunduses võidutseb juba pikemat aega skandinaavialik minimalism ning selgeks on saanud, et vähem asju on meie planeedile parem, siis digiprügi on silma alt paremini peidetud ja selle kuhjumist alati ei märkagi.
Koristamata toast või segamini kontorilaualt vajaliku leidmine võtab kauem aega, kuid koristamine pole teab mis kontimurdev ettevõtmine.
Digitaalse prügikasti «väljaviimine» on aga veidi keerulisem, kui lihtsalt õue prügikastini jalutamine, sest see praht on vähem nähtav ja piisavalt suure salvestusruumiga seda nagu polekski. Kuid meist maha jääv digiprügi elab oma elu edasi ja seda tuleb iga päev juurde, koormates seadmeid, kulutades energiat ning lõpuks ka meie närve.
Lõpuks võib ka digiprügikast üle ääre hakata ajama. Mõtle oma e-postkastile, ääreni täis telefonile, märguannete tüütutele piiksumistele, tekstifailide viiele eri versioonile. Kogu selles prahihunnikus on võimalik sellegipoolest ühtteist ära teha, aga aina aeglasemalt ja keerulisemalt.
Siin on mõned tegevused, mis annavad ideid ja võiksid saada harjumuseks, mille abil digitaalse prügikuhja tekkimist vältida.
Prügi telefonis
- Kustuta äpid, mida enam ei kasuta.
- Tõsta äpid, mis leiavad harva kasutust, eraldi kaustadesse või kustuta ja kasuta brauseriversiooni – alati polegi äppi vaja.
- Tõsta kõige olulisemad äpid esimese kahe koduakna peale.
- Kustuta korduvad või halva kvaliteediga fotod.
- Kustuta «seisma jäänud» internetileheküljed ja äpid, mis taustal jooksevad.
- Vaata üle telefoni mälu ja võimalusel kustuta äpid, mis võtavad liiga palju ruumi.
- Korrasta kontaktid. Kui telefoniraamatus on kontakte, kelle nimi ei ütle midagi, siis pole tema kontakti ilmselt enam vaja.
- Kustuta podcast'id ja muusika, mida enam ei kuula. Peaaegu alati tasub eelistada striimimist allalaadimisele. Mõnikord laevad podcast'i äpid automaatselt alla uued episoodid, mis võivad võtta väga palju ruumi.