UURING ⟩ Noored kardavad internetis kõige enam privaatsust riivavaid olukordi

Foto: Telia

Pooled Eesti lapsed kardavad internetis kõige enam paroolide varastamist ning ilma nende nõusolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel  Norstati poolt 2022. aasta lõpus tehtud laste ja noorte privaatsuse uuringust.

Telia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi sõnul selgus uuringust, et tüdrukud kardavad ebasobivat lähenemist täiskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid, et näiteks keegi varastab nende konto.

«Halb on see, et 40 protsenti lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab,» ütles Laid. «Paljud uuringus osalenud lapsed ütlesid, et räägivad nendest asjadest oma vanematega. Samas näitavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. Näiteks kipuvad vanemad inimesed kergekäelisemalt oma andmeid internetis jagama.» 

Uuringust saab järeldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud ning neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.

«Saime kinnitust, et lapsed on jätkuvalt üks ohustatumaid gruppe võrgumaailmas. Peame oluliseks uuringutega kätt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,» lisas Laid.

Laura Laidi sõnul on positiivne see, et kui midagi halba on juba juhtunud, oskavad noored vanematelt nõu küsima minna ning saavad siis abi. Foto: Telia

Uuringust tulid välja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt kõnelevate laste vahel. Nii oli vene keelt kõnelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid vähem hirmu ohtude ees.

«See on nüüd hea küsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad või nad ei teadvusta ohte ja oska neid ära tunda,» märkis Laid.

Peamised erinevused poiste ja tüdrukute vastustest tulevad paraku välja väga karmidel teemadel: ahistamine ja jälitamine ning seksuaalse sisuga piltide ja sõnumite saatmine, mida tüdrukud kogevad poistega võrreldes rohkem.

Poiste seas on võrreldes tüdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud mängude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.

Positiivsena tuli uuringust siiski välja, et kui midagi halba on juhtunud, siis nõu ja abi minnakse küsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse võtta asjaolu, et küsimustik jõudis lapseni läbi lapsevanema, mis võib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne.

Olulisemad järeldused Norstati uuringust

Iga neljas laps on internetis kokku puutunud mõne privaatsust riivava olukorraga

• Kõige enam (17 protsenti kõigist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate või õelate sõnumite saamisega.
• Iga kümnes on langenud sotsiaalmeedia konto või mängu konto varguse ohvriks.
• Iga kümnes ütleb, et nendega on soovimatult ühendust võtnud mõni võõras täiskasvanu. Tüdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5 protsenti enam kui poiste seas.
• Iga kümnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod või sõnumeid.

Valdav enamus lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu

• Vaid 14 protsenti vastanutest ütleb, et neil puudub hirm internetiohtude ees.
• Kõige enam kardetakse paroolide varastamist (43 protsenti) ja ilma lapse nõusolekuta temast piltide ja videote jagamist (37 protsenti).
• 30 protsenti vastanud tüdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad jälitamist, jälgimist, ilma nõusolekuta piltide/videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist.
• Poiste puhul on peamine hirm paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas võrreldes tüdrukutega oluliselt vähem.

Iga neljas laps/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanud

• Iga neljas laps kümnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, vähemal määral ka huvisid-hobisid, kodulinna, ees- ja perenime.
• Vanem vanuserühm (12–16-aastased) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.

Valdav enamus lapsi on kasutanud vähemalt ühte meedet enda privaatsuse kaitseks

• Valdav enamus lapsi/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates vähemalt ühte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- või muude isiklike andmete jagamisest.
• Veidi alla poole (46 protsenti) kinnitab, et ei jaga/postita ilma luba küsimata teiste inimeste andmeid.
• Vanem vanuserühm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.

Internetiohtude kohta on abi küsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse väga vähe

• Pea kõik uuringus osalenud lapsed/noored on küsinud abi internetiohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud.
• Peamiselt küsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete käest, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt vähem.
• Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud või mängu/platvormi kaudu raporteerinud laste/noorte osakaal on madal.

Allikas: Telia

Telia tellimusel tegi Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu oktoobris-novembris 2022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7–16, kellest 73 protsenti olid eesti ja 28 protsenti vene keelt kõnelevad. 51 protsenti olid poisid, 49 protsenti tüdrukud.

7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti päev. Selle kohta, kuidas märgata ja ennetada küberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhul tegutseda, annab nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele nõu Suurima Julguse veebileht.