Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Nokia pani tehisintellekti juhtima uue põlvkonna 6G võrku (2)

Copy
Peale 5G võrke tuleb 6G, kus tehisintellekt ise vaatab, mismoodi on kõige parem andmeid edastada. Nokia katsetas just sellist tehnoloogiat.
Peale 5G võrke tuleb 6G, kus tehisintellekt ise vaatab, mismoodi on kõige parem andmeid edastada. Nokia katsetas just sellist tehnoloogiat. Foto: Shutterstock

Ehkki 5G alles kogub tuure, on võrguseadmete tootjad juba ette valmistamas järgmise põlvkonna 6G võrgu tulekut. Lisas uutele pöörastele kiirustele tahab näiteks Nokia proovida uut ühendust juhtida tehisintellekti ja masinõppega, mis ise vaatab, kuidas kõige paremini vajalik ühendus luua.

Soome võrguseadmete tootja Nokia ning Jaapani mobiilioperaator NTT Docomo andsid ühiselt teada, et neil on tehisintellektil põhineva võrguliidese ja alla terahertsise sagedusspektri vallas on tehtud edusamme, et lahendada mõned 6G võrgu arendamise kriitilised probleemid.

Ettevõtted testisid nimelt 6G raadioseadmeid koostöös masinõppe ja tehisintellektiga, et lasta võrguseadmetel ise leida ja kasutada kõige paremaid lahendusi erinevatel sagedustel ühenduse loomiseks. Masinõpe arvestab ka keskkonnatingimusi ja seda, milliseid andmeid kui kiiresti tahetakse saata. Videostriimi jaoks leitakse näiteks laiemad sagedusribad ja suuremad ülekandekiirused, sõnumite edastamiseks piisab aga vähematest eetriressurssidest.

Nokia Bell Labsi ja NTT Docomo teadlased saatsid katseseadmetega tehisintellekti kujundatud signaali saatjast süvaõpet kasutavasse vastuvõtjasse. Nokia teatel õnnestus neil luua «õppiv eetriliides», mis edastab ülikiirelt andmeid paljude erinevate stsenaariumide korral.

Ühes teises testis saavutasid ettevõtted signaali kujundamise abil ühenduskiiruseks 25 Gbit/s kandesagedusel 144 GHz.

Nii-öelda alla terahertsi sagedusalad (100 GHz ja üle selle) on nii kõrge sagedusega, et mobiilivõrkudes pole neist seni palju kasu olnud, kuna signaal levib väga väikeste vahemaade taha ja sumbub kiiresti, kuigi ühenduskiirused võivad olla tavavõrkudest palju suuremad. Kehvad leviomadused ongi olnud 6G võrgu laborikatsetes kõige suurem probleem. Kuid sellised uued tehnikad, nagu raadiolaine kujundamine ja närvivõrgud  võivad 6G võrkude leviomadusi parandada, näitavad Nokia ja NTT Docomo katsed. 6G võrgud hakkavad samal ajal kasutama ka madalamaid sagedusi, kombineerides neid vastavalt rakenduste ja kasutajate vajadustele.

Nokia esitleb uut 6G võrku veebruari lõpus Barcelonas toimuval mobiilimessil Mobile World Congress. Nokia Bell Labsi põhiuuringute juht Peter Vetter kommenteeris: «6G ajastul võrgud mõtlevad, tajuvad ja tegutsevad iseseisvalt ning neist saavad ühenduspunktid, mis ühendavad meie digitaalset ja füüsilist reaalsust. NTT Docomo jagab meie 6G visiooni ning nendega koos teemegi uusi põhimõttelisi uuringuid, mis annavad sellele tulevikule elu.»

6G esimesi ametlikke spetsifikatsioone oodatakse alles 2026. aasta paiku, kuid arendustempo on alates eelmisest aastast kiirenenud, kuna lahendatud on mõned olulised takistused selle tehnoloogia kasutamisel. Suuremad mobiilioperaatorid plaanivad ülikiire  ja universaalse kõiki seadmeid ühendava võrgu kasutusele võtta 2030. aasta paiku, kui tulevad välja esimesed 6G kommertsteenused.

Lõuna-Koreas plaanitakse Mobile Worldi andmetel avada maailma esimesed 6G võrgud aga juba 2028. aastal ehk mitu aastat varem. Selleks eraldab sealne valitsus viie aasta jooksul põhistandardite ja tehnoloogiate väljatöötamiseks ligi 190 miljonit eurot.

Tagasi üles