PlayStationi virtuaalreaalsusprillid on ägedad, aga kas midagi üldse mängida ka on?

Foto: Sony / Guerilla Games

Nüüdseks on teada, et Sony uhiuus virtuaalreaalsusseade PlayStation VR2 on esmaklassiline tehnikavidin. Kuid muljet avaldavast tehnoloogiast üksi ei piisa – vaja on ka mänge, mis sellel särada lasevad.

Ilmumispäeval (22. veebruar) on valikus umbes 40 mängu. Neist valdav enamus on küll juba varem teistel VR-prillidel ilmavalgust näinud. Sellest hoolimata leidub teoseid, mis suudavad PS VR2 unikaalseid omadusi esile tõsta ning muidugi ka mängurite meelt lahutada.

Järgnevalt toon välja mõned mängud, mis aitasid mul PS VR2-ga tutvust teha ning mille tõttu unustasin end virtuaalsesse maailma pikemaks kui oleks pidanud.

«Horizon: Call of the Mountain»

PS VR2 vaieldamatuks kroonijuveeliks on Sony ühe populaarseima mänguseeria «Horizon» uusim osa. «Call of the Mountain» alapealkirja kandev teos asetab mängija Shadow Carja hõimu esindaja Ryase saabastesse. Teose alguses vangistatud mees peab asuma ohtlikule rännakule, et enda patud lunastada.

Mäng, nagu paljud teised antud nimekirja teosed, leiab aset üksikisikuvaates. Mängija avastab tasemeid, ronib kõrgetel kaljunukkidel ning võitleb robotloomadega vibu abil. Tunnistan, et mängimine võib üpriski väsitav olla, kuna kätega vehkimist on üsna palju.

Ometigi ei peleta see mängijat eemale, kuna pidevalt hoitakse elus klassikalist virtuaalmaailma maagiat, mis paneb unustama, et seda, mida parasjagu näed või koged, pole tegelikult olemas.

Kuigi teose tasemed on võrdlemisi lineaarsed, jätavad nad üpriski avatud tunde. Kõrge kalju otsas ümber vaadates võib hetkeks unustada, et tegelikult on jalgade all kindel põrand, mitte mitukümmend meetrit tühja ruumi. Seda tänu heale graafikale ja visuaalsele teravusele.

Mängurõõmu pakutakse umbes 6 tunni jagu ning seda on enam kui küll. Kuigi aja jooksul antakse mängijale rohkem tööriistu, mis ringi liikumisele pisut variatsiooni lisavad, jääb üldine rütm samaks: roni ja lase vibuga.

Eraldi mängulaadis on võimalik lihtsalt paadisõitu nautida ning ümber askeldavate robotloomade tegemisi jälgida. Minu mänguvõõrale elukaaslasele meeldis see väga!

«Kayak VR»

Kui mängu pealkiri on «Kajakk VR», siis tead juba eos, mida sulle pakutakse. Virtuaalmaailmas süstaga ringi sõitmine on lihtne ning vahel ka täpselt sama frustreeriv kui päris elus. Teos lubab sul sõita nn kummitustega võidu, üksinda aja peale, või niisama erinevaid veekogusid uudistada.

Kontroll on äärmiselt lihtsakoeline – hoia oma kõrgtehnoloogilisi pulte koos ning kujuta ette, et sul on käes aer. Muu tuleb juba loomulikust inertsist. «Kayak VR» on ääretult lihtne teos ning ma ei kujuta ette, millises situatsioonis peaksin selle alla matma rohkem tunde kui see esialgne PS VR2 mesinädalate periood. Vähemalt on seda väga, väga ilus vaadata!

«Star Wars: Tales from the Galaxy’s Edge»

Mõned aastad varem Meta Questi peal ilmunud Tähesõdade seiklus jõuab esimest korda ka PlayStationile. Esmapilgul tundub üksikisikuvaates seiklusmärul pisut segane, sest mäng ei suuda alati sajaprotsendilise täpsusega seletada, et mille järgi täpselt su virtuaalne käsi haarama peab ning kuidas üht või teist tööriista kasutada.

Kui aga esmasest ärritusest üle saada, haarab erinevatele planeetidele viiv seiklus sind kaasa ning pahatahtlike kosmosepiraatidega võitlemine muutub lustakaks. Visuaalne külg ei kasuta küll PS VR2 võimekust maksimaalselt ära, ent laserpüsside lõbus pew-pew kaalub selle üle.

Tegemist on küll pigem lühikese mänguga (2-3h), ent virtuaalreaalsuse puhul on see pigem positiivne. Teos ei saa nimelt liialt tüütuks muutuda!

«Jurassic World Aftermath Collection»

Star Wars pole ainus nostalgiline bränd, mille esindaja me PS VR2 mängude hulgast leiame. «Jurassic World Aftermath» on taaskord üksikisikuvaates seiklus. Sel korral on mängija eesmärgiks verejanuliste eelajalooliste kiskjate hammaste vahele sattumist vältida.

Sony VR-seadme tarbeks on kaks varem Meta Questil (ning Nintendo Switchil) ilmunud episoodi ühe kogumiku peale pandud. Mängijat ootavad ees üpriski hirmuäratavad mängutunnid.

Olgugi, et teose visuaalne stiil on pisut multikalik, ei suuda see mängu atmosfääri ning pidevat pinget maandada. Mina suutsin ehmuda juba treileri peale. Võite vaid ette kujutada, mis tunne on päriselt dinosauruste eest põgeneda! Pinget ja põnevust jagub taaskord umbes 6-8 tunniks.

PlayStation VR2 ilmub ametlikult 22. veebruaril. Enne selle juhtumist jõuame veel mõnest mängust kirjutada. Püsige lainel!