VIDEOD See Eesti juutuuber on omapäraste nišivideotega populaarsem kui Tommy Cash (1)

Kaido Einama
, ajakirjanik
Copy
Eesti Youtube´i kanal rongidest seljatab nii mõnedki siinsed kuulsused jälgijate arvu ja videote vaadatavusega.
Eesti Youtube´i kanal rongidest seljatab nii mõnedki siinsed kuulsused jälgijate arvu ja videote vaadatavusega. Foto: kaader videost / Youtube / Martin Kuusk

Mida meeldib inimestel kõige rohkem Youtube´ist näha, kas kassivideoid või tuntud muusikuid? Jah, mõlemad on väga vaadatud, kuid neile pakub tõsist konkurentsi üks Eesti Youtube´i  kanal, kus näidatakse hoopis teistsuguseid asju. Ootamatult populaarsete videote vaatajatest üle kolmandiku tuleb aga mitte Eestist, vaid hoopis Indiast.

Youtube´i kanalil Diiselrong näidatakse nimelt rongivideoid. Nii nagu vendade Lumiere´ide aegadel üle-eelmisel sajandil, nii meeldib ka nüüd inimestele vaadata, kuidas rong nende poole sõidab.

Kanali taga on Eesti Raudtee töötaja Martin Kuusk, kellele on rongivideod hobiks olnud juba päris palju aastaid. Oma loomingu tohutu populaarsuse suhtes jääb ta üsna tagasihoidlikuks, märkides, et Eestist vaadatakse neid videoid vaid 0,9 protsenti kõigist vaatamistest: «Diiselrongi kanal on puhas «nišikaup» ja seda teiste Eesti kanalitega võrrelda pole mõtet. Eesti vaatajad on geograafilises mõttes ka alles 16. kohal. Enim, 35,5% vaadatakse kanalit Indiast.»

Köögiakna tagant möödusid kahetaktilised vedurid

«Elasin esimesed eluaastad Tallinna Transpordikooli vastas ja nägin köögiaknast ronge, mis sõitsid üle Rohu tänava silla,» põhjendab Kuusk, miks tal selline huvi kunagi tekkis. 

Toona olid tema sõnul kasutusel kahetaktiliste diiselmootoritega vedurid kaubaveoks, mis tegid väga ägedat häält. Huvi pakkusid ka vanad raudtee pildid, fotod ja üldse (raudtee) ajalugu.

2000. aasta paiku tegi ta oma esimesed «seebikarbiga» pildid ja hakkaski siis raudteed ja ronge jäädvustama.

«Kui näen mõnda head kaadrit, huvitavat vedurit või veduri numbrit, siis hakkab kripeldama, et tahaks selle saada kaadrisse,» räägib rongientusiast. «Mis selle taga on, sellest ma pole veel aru saanud.»

Alguses olid raudteelased mõnikord tõredad ja kahtlustavad, et miks keegi neid raudteel pildistab, kuid siis kasutas Martin Kuusk lihtsat vabandust: «enda ja ajaloo tarbeks». Ja ajaloo huvides seda ju tehtigi. 

Kohe peale keskkooli lõppu läks ta raudteele tööle vedurijuhi abina, vedurijuhiks oli aga juhuslikult samasuguse hobiga fotograaf Andrus Roosma.

Alates sügisest 2006 hakkas Martin Kuusk lisaks raudteefotodele ka videoid tegema. Aja jooksul videopildi kvaliteet paranes ja erinevus diapositiivfotodega vähenes, nii et tekkis dilemma, kumba teha, kas pilti või videot. 

Huvitab nõukogude tehnika, aga «porgandid» on ka üles võetud

«Mind huvitab ainult vana nõukaaegne tehnika,» selgitab Kuusk, et tegelikult on ta oma nišis veel omakorda nišitegija. «Näiteks Soome rongid ja vedurid ei huvita mind karvavõrdki. Käisin järgmise dokumentaalfilmi jaoks 2021. aastal Ukrainas võtteid tegemas. Teemaks olid 1950.-1960ndatel toodetud elektrivedurid. Neid töötas toona Dnipro kandis veel veidi üle 100 ühiku, kokku maailmas (lisaks Ukrainale ka Gruusias, Aserbaidžaanis ja vist ka Armeenias) on neid alles ilmselt ligi 130. Igatahes ootasin suure kaubajaama kõrval oma elektrirongi, kui kuulsin, kuidas need elektrivedurid töötasid sorteermäel. Veduritel olid oma ajastule kohaselt veel auruvedurite viled peal, hästi mõnusa häälega. Ja jaamas kostub võrdlemisi arusaamatu valjuhäälditest tulev tekst, vagunite kokkuhaakimise paugud ja tolle vana elektriveduri vile. Ja ma tundsin, et see on täielik «zen». Ma oleksin nagu koju jõudnud.»

Teda ennast ajab veidi segadusse see, et need hääled ei saa olla lihtsalt lapsepõlvenostalgia, sest rongihuviline sündis 30-40 aastat peale seda ajastut, millal need rongid sõitsid. Kuid sellegipoolest tunduvad vanade elektrirongide hääled kodused.

Nüüd on aga uuemates videotes juba Eesti uued «porganditeks» kutsutud reisirongid ka peale võetud ja Youtube´i üles laetud.

Läbinisti raudteefanaatik

35-aastane Martin Kuusk on heas mõttes läbi ja lõhku raudteefanaatik, sest lisaks tööle on ka tema hobid ja ühiskondlik tegevus raudteega seotud. Ta on Eesti Raudteeajaloo seltsi liige ja osaleb vabatahtlikuna Lavassaare muuseumraudteel.

Väike vabatahtlike kollektiiv Lavassaare muuseumis korraldab üritusi, paneb aeg-ajalt auruvedurile hääled sisse ja parandab kitsarööpmelist raudteed, millel vahest ka lõbusõite korraldatakse.

«Ühest küljest saame poisilikult «mängida raudteed», «putitada» ja tegeleda sellega, mis meid huvitab, kuid teisest küljest saame ka praktiliselt ajalukku kadunud, kuid omal ajal laialdaselt Eestit katnud kitsarööpmelist raudteed säilitada, kuidagi elus hoida ja teistele tutvustada,» räägib Kuusk.

Eesti Raudteeajaloo Seltsi liikmena on ta kogunud ja seltsile annetanud erinevaid raudtee ajalugu puudutavaid raamatuid ja dokumente, mis kunagi mahajäetud raudteevahi majadest leitud. Väärtuslikeim leid oli tema sõnul 2003. aastal Mustjõelt teevahi majast leitud negatiivid 1950ndatel Eestis sõitnud rongidest ja auruveduritest.

Kõige huvitavamad rongivideod

Kuna videotele eelnesid fotod, tahab Martin Kuusk kõigepealt rääkida kõige «kõvemast» pildist, mis ta on oma kaameraga teinud. See oli 8. juulil 2004, kui Moskva rongi vedur Auvere jaamas avariisse sattus. Moskva vedurile sõitis ülesõidukohal masuudiveok külje pealt sisse ja lõi veduri esimese pöördvankriga rööbastelt maha.

Martin Kuusk peab üheks olulisemaks fotoks kunagi Auveres tabatud rongiõnnetust, kus vedur jäi pildile katuse peal seistes.
Martin Kuusk peab üheks olulisemaks fotoks kunagi Auveres tabatud rongiõnnetust, kus vedur jäi pildile katuse peal seistes. Foto: Martin Kuusk

Vedur liikus liipritel kuni esimese Auvere jaama pööranguni, pöörang keeras veduri nina paremale, kuni lõpuks kiirusel 40 km/h kukkus 123 tonni kaaluv masin külili. Veduribrigaad sai väiksemaid vigastusi, veoki kabiinis olnud juht ja kaasreisija said surma. Peatee vabastamise käigus keerati päästerongiga vedur üle katuse. Ja see katusel pilt ongi tema meelest kõige väärtuslikum: «See foto jõudis ka neid vedureid tootnud tehasesse Kolomnas Venemaal. Tehase esindaja oli öelnud selle pildi kohta vaid nii: olen näinud meie vedureid igas asendis, aga mitte katuse peal. Nüüd on see ka nähtud.»

Videotest hindab ta paari dokumentaalfilmi, mis tal on mõned aastad tagasi tehtud, vaatajanumbritelt on üks korralikumaid tulemusi videol «Hüppav ER2» - seda on vaadatud juba üle 16 miljoni korra.

Üks ülipopulaarne video on veel veduri DR1A-224 lammutamisest: «See on seesama vagun, mida kasutasin DR1 rongide dokumentaalfilmis ja mille värvisin GORaili loal originaalsetesse tehasevärvidesse. Kui luba värvimiseks küsisin, siis vastati, et ega meil väga vahet ei ole, mis värvides see vanarauda läheb.»

Sellel videol on nüüd 13 miljonit vaatamist:

Veduri esiosa ülevärvimine oli vajalik selleks, et teha tausta dokumentaalfilmi klippidele ja intervjuudele veteranidega.

Tuntud väljaspool kodumaad

Dokumentaalfilmid rongidest on toonud pisut kuulsust Moldovas ja Lätis, kuid Eestis pole neid videoid väga palju vaadatud.

Diiselrongi kanal ise sündis Youtube´is 2007. aastal, kuid videoid hakkas Martin Kuusk sinna üles laadima 2009. aastal.

«Ühel hommikul vaatasin ühe video vaatajanumbreid ja kui nägin, et seda on nähtud 612 korda, siis mõtlesin, et kas tõesti kedagi huvitab see, mida ma teen?» meenutab raudteehuviline. Kanal läks aga «käima» siis, kui avaldatud sai rööbastee kapitaalremondi videoseeria. Nendest esimene - kõikide tööde kompleksvideo on ka praegu kanali populaarseim (24 miljonit vaatamist):

Üks eradaim tagasiside rongivideote tegemisest meenub talle peale üht tööalast kokkusaamist, kui tuli juurde staažikas vedurijuht, surus kätt, vaatas silma ja ütles siiralt: «aitäh sulle!».

Kõigi eelduste kohaselt käis see «aitäh» tol hetkel suhteliselt värskelt avalikuks läinud video kohta, mis tegelikult võtab ka Martin Kuusel endal meele kurvaks ja võib-olla isegi silma märjaks:

Omaaegsest suurest sorteerimisjaamast Koplis pole tänaseks alles enam sisuliselt midagi.

Martin Kuusk töötas kaheksa aastat ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kuhu hangiti Stadler FLIRT rongi ehk Elroni «porgandi» simulaator. Sellel õpetati välja uusi vedurijuhte ja sealt on pärit Martini enda kõige lähemad kogemused vedurijuhina, aga päris rongi juhtinud ta polegi.

Youtube´i videote eest teenitava sissetuleku kohta ütleb ta, et kohe kindlasti ei ole see mingi suur teenistus, vaid pigem väike taskuraha hobi toetuseks eesmärgiga pakkuda teistele raudteehuvilistele silmailu ja säilitada raudtee ajalugu.

Teistest sarnastest kanalitest mainib Kuusk Venemaa huviliste tandemi kanalit «Vaba Õhk» ja Leedus on üks huviline kanaliga Baltic Railways, kellega suheldakse Baltimaades toimuva teemadel. Päris mitu kanalit on Ukrainast, millest RailWayzLogger on Diiselrongi kanalile üsna sarnase sisuga.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles