Uuring: Eesti küberturvalisus on maailma tipus

Maailma kõige parem küberturvalisus on Tipalti uuringu järgi Kreekas, järgnevad kolm riiki võrdsete tulemustega. Foto: Fauxels / Pexels

Hiljuti läbi viidud digimajanduse uuringus saavutas Eesti küberturvalisuse valdkonnas maksimumi lähedased punktid, jagades Kreeka järel 2. kuni 4. kohta.

Riikliku küberturvalisuse indeksi kõrgeima tulemuse saavutas Kreeka, mille reiting on 96,10. Selgus, et Kreekal on kõige turvalisemad meetodid soovimatu digitaalse juurdepääsu ärahoidmiseks võrkudele, andmetele ja arvutisüsteemidele.

Belgia, Leedu ja Eesti jagasid  kreeka järel teist kuni neljandat kohta võrdselt 93,51 punktiga.

Riikliku küberturvalisuse indeksi madalaima tulemuse sai Mehhiko 37,66 punktiga.

Uuring mõõtis ka muid digitaalseid näitajaid riikide kaupa. Nii sai Taani parima tulemuse interneti mediaankiiruses (123,96 Mbit/s). See on 11,91% kärmem, kui teisel kohal oleval Šveitsil, kus interneti mediaankiirus oli 110,77 Mbps.

Üldskooris saavutas aga parima tulemuse Singapur, mis on kõige lootustandvam digimajandus, saavutades kõrgeima digitaalmajanduse skoori ehk 10 punkti. Väike linnriik Kagu-Aasias on tuntud innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu keskus. Samuti on see riik olnud juhtiv plokiahela tehnoloogia edendamisel, suur osa Singapuri majanduse ekspordist pärineb integraallülituste ehk mikrokiipide tootmisest. Vaatamata Singapuri väikesele suurusele on see maailmas suuruselt viies kiipide eksportija, mille maht 2020. aastal oli 62,7 miljardit dollarit.

Singapuri järel jõudis digimajanduse edetabelis teisele kohale Holland ning kolmandale Saksamaa.

Riikide järjestamisel hinnati uuringus nende Interneti mediaankiirust vastavalt õiglase Interneti aruandele, määrati iga riigi riikliku küberturvalisuse indeks sihtasutuse E-Governance Academy avaldatud andmete põhjal ning koguti iga riigi tehniliste oskuste ja andmeteaduse oskuste taseme kohta infot Coursera ülemaailmsest oskuste aruandest. Digitaalse konkurentsivõime skoor arvutati IMD ülemaailmsest digitaalse konkurentsivõime edetabelist, riigi elanikkonna osakaalu krüptoraha omamisel arvestati TripleA andmetest ning maailma panga andmetest võeti riikide ekspordinäitajad.

Kaheksa erineva näitaja järgi arvutati punktid ja järjestati 51 riiki.

Uuringu viis läbi Tipalti, kõik tulemused leiab siit.