Mida kujutab endast Ukraina droon, mis jõudis Moskva lähistele? (1)

tehnika.postimees.ee
Copy
Pildil on Ukraina drooni Ukrjet UJ-22 (Airborne) katsetamine Kiievi lähistel möödunud aasta augustis. Samasuguse lennumasina rusud leiti sel nädalal 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist ja vaid 100 km kaugusel Moskvast.
Pildil on Ukraina drooni Ukrjet UJ-22 (Airborne) katsetamine Kiievi lähistel möödunud aasta augustis. Samasuguse lennumasina rusud leiti sel nädalal 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist ja vaid 100 km kaugusel Moskvast. Foto: Sergei Supinski / AFP / Scanpix

Droon, mille rusud leiti mõni päev tagasi Moskvast saja kilomeetri kaugusel, on Ukraina enda toodang – ilmselt on see Ukrjeti droon UJ-22 (Airborne), mida on toodetud juba ligi viissada tükki. Universaalne lennuvahend võib nii luurata kui ka laskemoona kanda ning just sellised arvatakse olevat viimasel ajal mitmele Vene sõjaväelennuväljale või naftabaasi jõudnud.

Ukrjeti droon UJ-22 (Airborne) on mehitamata lennuk, mis välimuselt meenutabki pigem pisikest lennukimudelit, ja neid on toodetud juba Venemaa sissetungist alates.

Neist pole seni palju kuulda olnud, kuna enamasti võisid need olla pigem luuredroonid. Kui aga Venemaa asus Iraani droonidega Ukraina tsiviiltaristut hävitama, siis pole mingi ime, kui ukrainlased kasutavad selliseid droone samamoodi Venemaa enda sihtmärkide vastu.

Ukrjeti kodulehel tutvustatakse UJ-22 kui lennuvahendit, mida saab kasutada mitmesuguste ülesannete täitmiseks päästedroonist kuni luuredrooni ja juhitava suitsiidipommini.
Ukrjeti kodulehel tutvustatakse UJ-22 kui lennuvahendit, mida saab kasutada mitmesuguste ülesannete täitmiseks päästedroonist kuni luuredrooni ja juhitava suitsiidipommini. Foto: Ukrjet

Moskva piirkonna kuberner Andrei Vorobjov avaldas sel nädalal, et droon oli tõenäoliselt suunatud tsiviilinfrastruktuuri rajatisele. Kus täpselt droon alla kukkus ja miks, seda pole Vene ametivõimud öelnud. Mõne sotsiaalmeediasse ilmunud postituse põhjal oletatakse, et rusud leiti Moskvast 100 kilomeetri kaugusel Gubastovo külast või Kolomnast Gazpromi gaasijaotusjaama lähedalt.

 

Venemaa uudisteagentuurid teatasid varem ka Krimmi poolsaarest 240 km kagus Krasnodari oblastis naftabaasi põlengust pärast seda, kui õhus märgati tundmatut drooni.

Samuti oli sel nädalal intsident Peterburi lennujaamas, kus teisipäeva hommikul peatati tunniks ajaks kõik lennud, mille põhjus võis olla tundmatu lennuvahend. Detsembri alguses olevat aga väidetavates Ukraina droonirünnakutes kahele Ukraina rindejoonest sadade kilomeetrite kaugusel asuvale õhuväebaasile saanud surma kolm sõjaväelast. 26. detsembril tulistati alla veel üks Ukraina droon ühe Vene õhuväebaasi juures Saratovi linna lähedal, kus asuvad strateegilised tuumapommitajad, ja hukkus veel kolm õhujõudude töötajat.

Kas just kõigi intsidentide taga on Ukrainas toodetud UJ-22, pole muidugi teada, kuid just see mehitamata lennuk on üks võimekamaid ja uusimaid Ukraina kaitsejõudude droone, mis on nüüd tõusnud tähelepanu keskmesse, kuna avaldatud pildid rusudest Moskva lähedal viitavad just sellele lennukisarnasele masinale.

Piltidelt on Ukrjeti toodang üsna selgelt äratuntav:

Ukrjeti droon UJ-22 on maa pealt nagu arvutimängus juhtkangiga juhitav kuni 100 kilomeetri kauguselt, kuid iseseisvalt suudab see sihtmärgini lennata kuni 800 km kaugusele. Maksimaalne kiirus on kuni 160 km/h, lennukõrgus kuus kilomeetrit ning lennuaeg kuni seitse tundi. Mootori kohta pole detailsemat infot avaldatud, kuid teada on, et kasutatakse «traditsioonilist» propellerlennuki mootorit, mis veab ninaosas ringi kolme labaga tiivikut. 

Droon saab pärast transpordikastist välja võtmist stardivalmis umbes kümne minutiga. Seda käitab kuni neli inimest.

Pardale saab võtta kuni 20 kg laadungit: lõhkelaengut või luureaparatuuri. Seega pole see teab mis suure purustusjõuga pomm, vaid täppisrelv, mida sihitakse hinnalistele, kuid kergesti vigastatavatele sihtmärkidele. Need võivad olla näiteks maapealsed suured lennukid, rafineerimistehased, gaasijaamad ja kütusehoidlad. Plahvatus tekitab maapinnale umbes 1,5 meetri sügavuse kraatri. Twitteris avaldatud piltidel pole Moskva lähistele jõudnud drooni rusudel siiski näha mingit kaasasolevat lõhkelaengut või miine, mida lennuk suudab samuti etteantud kohas kaugjuhitavalt alla poetada. Miinide täpsus 700 meetri kõrguselt visates on ligi kümme meetrit.

Pardal asub 64 MP sensoriga digikaamera, mille pilti saab operaatorile edastada kahel ultralühilaineala sagedusel. Stardiks on vaja ligi 100 meetri pikkust lennurada, kuid Ukraina sõda on näidanud, et piisab ka 50–60 meetrist. Lennumasin suudab pärast missiooni ise maanduda.

Tagasi üles