Metaversum võiks kuulutada kontorite lõppu, aga kuidas panna seda kasutama arvuteid kartvad inimesed?
1. märts 2023, 17:22
/nginx/o/2023/03/01/15173390t1h072a.jpg)
Metaverse ehk metaversum on moesõna, mis täidab meediaruumi juba aastaid ning ilmselt jätkub sama trend tulevikus. Kuigi täna tundub suurema osa oma päevast virtuaalreaalsuse maailmas veetmine nagu ulme, siis suure tõenäosusega realiseerub vähemalt mingi osa tänasest visioonist juba nähtavas tulevikus, märgib Elisa valdkonnajuht Tarmo Linnamägi, ja seda mitte ainult meelelahutuses, vaid ka töös.
Metaversumist rääkides peetakse silmas interneti ja ühendatud teenuste järgmist põlvkonda, mille muudab võimalikuks 5G võrk ja teised kiired tehnoloogilised hüpped. «Kui täna külastame Internetti, siis metaversumi puhul elaksime me justkui Interneti sees ja enam ei väisa arvuti abil videokoosolekut. Paneme hoopis virtuaalreaalsuse prillid pähe ning läheme ja istume virtuaalses kontoris. Või siis jookseme ringi mõnes mängulaadses maailmas. Või ajame Facebook Messengeri asemel juttu virtuaalses kohvikus,» selgitas Linnamägi, mis on Metaverse’i peamiseks põhimõtteks.
Seejuures ei näe metaversumi üldised põhimõtted ette, et seda kasutataks vaid üksikute tegevuste jaoks, vaid pigem peaks sellest kujunema alternatiivne reaalsus ja digitaalne maailm, kus inimesed veedavad osa ärkveloleku ajast. Praegu on selle tehnoloogiline baas küll veel lapsekingades, kuid investeeringuid voolab valdkonda ohtralt.
«Kui kunagi räägiti, et tulevikus enam keegi kontoris kohapeal ei käi ning istume kodus, VR-prillid peas ja ajame kolleegidega juttu virtuaalses kontoris, siis tundus see ulme.»
Näiteks Facebook, mille emafirma kannab nüüd nime Meta, on raportite kohaselt sellesse panustanud juba üle 36 miljardi euro.
Milleks seda päriselt vaja on?
Linnamägi märkis, et metaversumist meeldib rääkida paljudele ja selle kohta on ka kriitikat, kuid tegelikult on veel ebaselge, mille jaoks uut tehnoloogiat täpsemalt kasutama hakatakse.
Erinevaid visioone ja ideid on palju ning kui üks pool on meelelahutus ja sotsiaalne aspekt, siis nähakse uudsele tehnoloogiale hulgaliselt kasutusvõimalusi ka ärimaailmas.
«Metaversum lubaks kõigil töötada täpselt seal, kus nad tahavad, aga võtta sinna kaasa ka kontorikeskkonna parimad aspektid.»
«Suurim kingitus metaversumile oli pandeemia tõttu kodukontoritesse liikumine. Kui kunagi räägiti, et tulevikus enam keegi kontoris kohapeal ei käi ning istume kodus, VR-prillid peas ja ajame kolleegidega juttu virtuaalses kontoris, siis tundus see ulme. Keegi poleks uskunud, et alati olemas olnud kontorid kuskile kaovad,» lisas ta, «pandeemia näitas aga kätte, et kui on võimalik kodukontoris olla, siis seda enamasti hea meelega tehakse ja töötulemused selle arvelt tavaliselt ei kannata.»
Kodukontorid on ka valdkond, kuhu metaversumi lubaduste kohaselt tuleb tehnoloogiline revolutsioon.
Selle asemel, et istuda üksi klaviatuuri klõbistades pimedas toas, on iga tool ja iga laud võimalik kolida uude virtuaalsesse kontorisse. Pähe tuleb panna vaid VR-prillid ning ühtäkki ongi kodu muutunud ruumiliseks digikontoriks, kus saab ringi käia, kolleegi laua juures seisma jääda ja törtsu juttu ajada, koosolekuruumi minna või vaadata, milliseid jutte räägitakse virtuaalses kohvinurgas.
/nginx/o/2023/01/20/15091093t1h3b2e.jpg)
Elisa valdkonnajuhi sõnul aitaks see lähenemine kokku siduda kodukontori võlud ja tavapärase kontorikeskkonna eelised.
«Kodukontorid on mugavad, päriskontoris on aga teised inimesed ning info liigub paremini. Kuigi õige töökorraldus võib kodukontorites töötamise üsnagi muretuks teha, siis ei asenda miski neid väikesed viieminutilisi äkkvestluseid, mis kolleegi lauast möödudes tekkida võivad. Metaversum lubaks kõigil töötada täpselt seal, kus nad tahavad, aga võtta sinna kaasa ka kontorikeskkonna parimad aspektid,» selgitas ta.
Oluline, et inimesed julgeks
Metaversum on tõesti alles arengujärgus ning nagu iga uue tehnoloogiaga, saab Linnamägi sõnul selle edu juures määravaks, kas inimesed selle omaks võtavad ning kas seal on mugav olla.
Kuigi hetkel on valdkonnas tegutsemas varajased arendajad ning on veel ebaselge, millal tehnoloogia piisavalt arenenuna massidesse jõudma hakkab, soovitab ta valdkonnast huvitatud inimestel ja ettevõtetel hakkama mõtlema tehnoloogia võlude ja riskide peale juba praegu.
«Tänaseni võib kohata vanakooli ärimehi, kes keelduvad arvutit kasutamast. Uus põlvkond võtab ilmselt metaversumi üsna hästi vastu, aga mis saab kõigist neist, kelle jaoks tehnoloogia kiire areng käib üle jõu?» küsis Linnamägi. «Ainus viis, kuidas uus tehnoloogia saab era- või ärimaailmas kanda kinnitada, on inimesed seda kasutama panna. See ei saa aga juhtuda üleöö ning veel enne, kui ummisjalu VR-peakomplekte ostma minna, tasuks läbi mõelda, miks, kuidas ja millal võiks Interneti uus põlvkond sinu või su ettevõtte jaoks päriselt kasulik olla.»
Linnamägi ei välista samas, et metaversumist saab järgmine 3D-telerite «revolutsioon» – pealtnäha äge tehnoloogia, aga tegelikult kasutu. Kuid samas ei saa ka välistada, et sellest ei saa tulevikus järgmine iPhone ehk tehnoloogia, mis muutis meie maailma tundmatuseni. Võiks aga loota, et järgmise 3-5 aasta jooksul hakkab pilt juba selgemaks muutuma.