VIDEO ⟩ Moskva annab ajaloolistele linnaparkidele kirvest: valmistutakse õhurünnakuks

Õhutõrjesüsteemid S-400 paigutatakse Moskva ümber ja sisse võimaliku õhurünnaku vastu. Selleks ei peeta paljuks ka linnaparkide mahavõtmist, et sõjaväerajatistele ruumi teha. Pilt on illustreeriv, need S-400 sõidukid on pärit Vene-Valgevene ühisõppustelt. Foto: Venemaa kaitseministeerium / AFP / Scanpix

Aasta algusest on mitmes Moskva rajoonis märgatud, et parkmetsadest võetakse hoolega puid maha. Väljaanne The Insider kirjutab, et põhjuseks on Venemaa kaitseministeeriumi nõuded õhutõrjerajatiste paigaldamiseks, kuid metsa langeb ka muudel eesmärkidel.

Nii on näiteks Lossinõi saarele ja Timirjazevi Põllumajandusakadeemia katsepõldudele juba ilmunud uued õhutõrje raketisüsteemid S-400, Kolomenskoje UNESCO maailmapärandi kaitseala kaitsevööndis on aga raiutud sada hektarit metsa tulevaste sõjaväerajatiste jaoks.

Sõjanduseksperdid on hoiatanud, et kõrghoonete lähedusse sõjaväeobjektide ehitamine ohustab elanikke. Praegu on põllumajandusakadeemia katsepõldudele rajatud õhutõrjeväljakult, mis ümbritseti aiaga, lähimate kõrghoonetest kortermajadeni vaid ligi 200 meetrit.

Selle kohta avaldas The Insider ka droonivideo:

Suurimat raadamistööd on tehtud Kolomenskoje piirkonnas, kus Moskva jõe vasakkaldalt võeti maha ligi sada hektarit kaitsealust metsa. Puud kadusid veebruaris paari nädala jooksul ning asjaosalistega rääkinud The Insider sai huvitava selgituse: muretsemiseks pole põhjust, sest niipea kui «sõjaline erioperatsioon» Ukrainas lõpeb, viiakse kõik minema ja mets istutatakse tagasi.

Samas on kohalikud aktivistid avastanud, et kaitseministeeriumile läheb lagedaks raiutud alast ilmselt vaid üks hektar, 99 protsenti kruntidest on plaanitud hoopis äriettevõtetele. Sellest kirjutab ajaloolane Andrei Dvornikov oma blogis. Metsa asemele veetakse praegu üle linna kokku ehitusprahti, millega tasandatakse soist ala, ehkki see on Moskva jõe veekaitseala.

See võib kohalike arvates kahjustada ka üle jõe asuvat ajaloolist UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Kolomenskoje ajaloolist kompleksi ja kirikut, mille ümbruses pole enam roheala, vaid asfaldiplatsid ja sõjaväerajatised.

Izmailovski parkmetsast kadus samuti selle aasta alguses puid, mille põhjus arvatakse olevat õhutõrjesüsteemide paigaldamine. Pargi sissepääsu juures Izmailovskaja metroojaamast 500 meetri kaugusel hakati raiuma jaanuari alguses. Raielank asfalteeriti.

Moskva kesklinna on veel paigutatud mitu Pantsir-S1 maa-õhk-tüüpi raketisüsteemi. Need on keskmise ulatusega süsteemid, mida saab kasutada väiksema suurusega sõjaliste objektide, administratiivhoonete, tööstuslike rajatiste ja piirkondade kaitsmiseks lennukite, helikopterite, tiibrakettide ja täppisrelvade eest.

Üks Pantsir-S1 ilmus kaitseministeeriumi Frunzenskaja hoonele jaanuaris. Taganskaja metroojaama lähedale Teterinski 8 hoone katusele tõsteti samuti õhutõrjesüsteem, Moskva siseministeeriumi lähedal Petrovka 38A ja 1905. aasta metroojaama lähedal on samuti Pantsir-S1 raketikompleksid.

Jaanuari lõpus kirjutas TASS, et Moskva ja Venemaa kesktööstuspiirkonna õhutõrjet tagavad nüüd viis maa-õhk-tüüpi raketirügementi, mis on relvastatud süsteemidega S-400 Triumf.

Moskvasse ja Moskva lähistele parkidesse paigaldatavad S-400 on Venemaa uusim pika ja keskmise ulatusega maa-õhk-tüüpi raketisüsteem, mis võeti kasutusele 2007. aastal. See on mõeldud strateegiliste ja taktikaliste õhusõidukite hävitamiseks, süsteeme saab kasutada ka maapealsete sihtmärkide vastu. S-400 võib lasta kuni 400 kilomeetri kaugusele ja kuni 30 kilomeetri kõrgusele.

Mille vastu end kaitstakse?

Ukraina Euromaidan kirjutab oma Twitteri kontol, et selline õhutõrje on ukrainlastele arusaamatu. Kelle vastu end kaitstakse, kui Ukrainal pole hävitajaid, mis võiksid Moskvasse lennata? NATO vastu sõdimiseks valmistumine oleks samuti veider.

Ainuke võimalus: Moskva kardab väikseid Iraani Shahedi tüüpi droone, mis tõesti ulatuvad Ukrainast juba Venemaa pealinnani. Samas on see nagu varblase tulistamine kahuriga: Üks S-400 välja lastav rakett on väärt suurusjärk suuremat summat kui lihtne droon, mille see alla toob.

«Au (hirm) kohustab. Kas kujutaksite ette, mis hakkab Moskvas toimuma väikseimagi mehitamata drooni rünnaku tulemusena?» küsitakse postituses. Samas lisatakse, et Moskva õhutõrjesüsteem ei saa kindlasti hakkama 2–3-meetrise tiibade siruulatusega kuni 20 kg kaaluvate väga väikeste ja kergete suitsiididroonide vastu, mis lendavad madalal ning võivad ikkagi takistamatult kohale jõuda. Kogu Moskva õhukaitse valmistub võimaliku ükskõik kui väikese droonirünnaku vastu, et ära hoida sellest tekkivat suurt mainekahju.