Eesti tehnoloogiasektor tunnustas aasta tegijaid, kes tagavad kriitilisel ajal digijulgeoleku
24. märts 2023, 15:16
/nginx/o/2023/03/24/15217887t1h016a.jpg)
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas äsja välja sektori aasta tunnustuse saajad.
Aasta Tegu 2022 on Eesti küberjulgeoleku tagamine – tiitli sai Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe meeskond. Aasta Tegija 2022 tiitleid anti välja kaks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile otsustava tegutsemise eest Eesti inforuumi kaitsmisel ning maailmanäituse Dubai EXPO 2020 meeskonnale Eesti eduka esindatuse tagamise eest. Aasta Läbimurdja 2022 tiitli sai kõrgtehnoloogiaga tegelev idufirma GScan.
ITL-il on kombeks oma sünnipäeval tunnustada sektori auhinnaga neid inimesi, kelle ideed, algatus või tegevus on oluliselt mõjutanud meie valdkonda Eestis või Eesti elu laiemalt.
ITL-i Aasta Tegu tähistab konkreetset algatust, millega vastaval aastal IT-valdkonda positiivselt üllatati. «Mõnes mõttes on tegu seekord märkamatu ja just seepärast me seda esile tõstamegi,» selgitab ITL-i tegevjuht Doris Põld. «Aasta Tegu 2022» saab RIA küberturbe meeskond Eesti digiökosüsteemi probleemideta toimimas hoidmise eest olukorras, kus küberründed on mitmekordistunud. «Oleme tänulikud, et RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) jälgib küberruumis toimuvat ööpäev läbi ning panustab sellesse, et ennetada intsidente ning aitab neid lahendada,» ütles Doris Põld, «ega pärast 2007. aasta küberrünnakuid ja Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale muudmoodi ei saagi. Kuna suuremaid küberintsidente, mis meie elutähtsaid teenuseid või kriitilist taristut ja seeläbi meie tavaelu liialt mõjutaks, toimunud pole, on meil järelikult riigi küberturvalisuse tagamine väga kompetentsete kaitsjate kätes.»
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse juhi Gert Auväärti sõnul on selline tunnustus väga motiveeriv ja meeldiv tagasiside tehtud tööle: «Küberruumis ei ole kunagi vaikne, mistõttu tuleb alati olla valmis reageerima. Parimal juhul tuleb juhtumeid ennetada. Oleme pingutanud selle nimel palju ning hingame hetkeks kergendunult, sest viimasel aastal ei toonud ükski küber-intsident kaasa tagajärgi, mis oleks otseselt mõjutanud inimeste turvalisust või igapäeva elu. Selline tulemus on võimalik vaid tänu tihedale koostööle teenusepakkujate, teiste riigiasutuste ja eraettevõtetega, kes kõik panustavad süsteemide turvalisuse ja valmisoleku tõstmisse ja reageerisid reaalajas operatiivselt RIA abipalvetele ja ohuhinnangutele. Kindlasti ei saa loorberitele puhkama jääda, vaid seda tööd tuleb jätkata, et tagada normaalne ühiskonna toimimine keerulises geopoliitilises olustikus.»
Auväärti sõnul on endiselt üheks intsidentide toimumise põhipõhjuseks inimeste vähene teadlikkus, mille pärast on üks RIA eesmärke teadlikkust pidevalt tõsta.
ITL-i «Aasta Tegija 2022» tunnustuse sai Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) otsustava tegutsemise eest Eesti inforuumi kaitsmisel Venemaa sõjapropaganda eest koostöös oma partneritega. «Venemaa sõda Ukrainas on lakmuspaberiks parimate partnerite tuvastamisel. Just parima koostööpartnerina tahamegi ITK valdkonna liiduna TTJA esile tõsta,» selgitas ITL-i tegevjuht Doris Põld, «koos sideettevõtetega suudeti keerulises olukorras ajasurve all leida lahendus Vene-vastaste sanktsioonide rakendamiseks. Ülikiiresti reageeriti vaenu õhutavate telekanalite taasedastamise ja veebiplatvormide blokeerimisega Eesti riigi territooriumil.»
TTJA peadirektori Kristi Talvingu sõnul on amet Eesti inforuumi kaitseks koos ITL-i ja teiste era- ning avaliku sektori partneritega tänaseks piiranud ca 150 veebilehe ja 50 telekanali kättesaadavust. «Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringutest selgub, et Vene kanalite mainimine olulise infoallikana on aastaga langenud 33 protsendilt 11% peale ning usaldatavus 40% pealt 18 protsendile. Nende numbrite põhjal võib öelda, et töö Eesti inforuumi kaitsmisel on olnud tulemuslik. Kuigi palju on juba tehtud, siis inforuumi jälgimine jätkub, internet on põhjatu. Keelamine ei ole siiski võluvits, peame riigis hea seisma ka alternatiivse meediasisu pakkumise ja meediahariduse arendamise eest.»
ITL-i «Aasta Tegija 2022» tunnustuse sai Dubai EXPO 2020 meeskond Eesti eduka esindatuse tagamise eest maailmanäitusel Dubai EXPO 2020.
/nginx/o/2023/03/24/15217891t1h11b3.jpg)
ITL-i tegejuht Doris Põld ütleb, et maailmanäitusel käegakatsutava Eesti kandle asemel rendipaviljonis digiriiki tutvustada oli paras pähkel, mille lahendamisega Eestit esindav meeskond suurepäraselt hakkama sai: «Maailma tehnoloogiaturul osalemiseks oli meie paviljoni valitud fookus e-Eestile õige. Vormist tähtsamaks sai Lähis-Idas toimuval EXPO-l sisuline töö ekspordi ning äridiplomaatia alal. Dubais oli kohal kogu maailm, tänu Eesti paviljoni esindajate tõhusale võrgustikutööle said eestlased palju kontakte ning tähelepanu.»
Sihtasutuse Expo 2020 Dubai Eesti esinduse juht Andres Kask lisab, et maailmanäitusel väljas olemine on suur meeskonnatöö: «Tegelikult saab ka ITL-i koos ettevõtetega, kes otsustasid Dubai Eesti paviljoni panustada, nimetada selle meeskonna liikmeteks. Ühtekokku osales näitusel 42 Eesti ettevõtet, kes kõik panustasid paviljoni ehitusse ja korraldusse. See on hea näide era- ja riigisektori koostööst Eesti esindamisel maailmas. Meie digitaalsed saavutused on jätkuvalt maailma jaoks huvipakkuvad, nende abil me eristume teistest riikidest ja need aitavad meil sektorite üleselt uusi kontakte ja võimalusi luua. Näiteks Eesti paviljonist alguses saanud restoran avas hiljuti uksed Abu Dhabis ja edendab nüüd Araabias Eesti toidukultuuri.»
ITL-i «Aasta Läbimurdja 2022» tunnustuse sai GScan äriarenduse ja teadusinnovatsiooni sümbioosis tekkinud kõrgtehnoloogilise lahenduse eest, mille potentsiaal on nii sektorite ülesena kui ka globaalses mastaabis suurem kui praegu arvatagi oskame. Selleks on looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf, mille abil on näiteks piiripunktides võimalik tuvastada pagasis olevaid keelatud ning ohtlikke esemeid ja aineid. «GScan on hea näide, kuidas algselt ulmevaldkonda kuuluvast ideest on suudetud teaduse ja ettevõtete edukas koostöös päriselt toimiv kõrgtehnoloogiline lahendus,» selgitab ITL-i tegevjuht Doris Põld. «ITL usub, et Eesti majanduse lisandväärtuse kasv saab tulla innovaatilistest ettevõtetest, kes teevad koostööd ülikoolidega. GScan on musternäide sellest, kuidas teadus on ärisse jõudnud, seda soovime teistele eeskujuks tuua ja tunnustada.»
/nginx/o/2023/03/24/15217895t1h75f8.jpg)
GScani asutaja Hannes Plinte selgitab, et süvatehnoloogia juures on meeskonna roll ülioluline: «Vaja on usku ja kannatust. Ettevõttes GoSwift algselt väikesemahulise T&A projekti realiseerumine GScani päris tooteks võttis aega seitse aastat ja sellega on täna seotud 40 inimest, 20 ingelinvestorit, koostööpartnerid ning suur avalikkuse huvi. Loodame, et meie usk ja kannatlikkus julgustavad teisigi proovima ulmelisi ideid koos teadlastega tehnoloogiaäriks muuta.»
Aasta auhindade kandidaate said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. Varasemaid auhinnasaajaid näeb siit.
