SpaceX peab ilmselt osa Starlinki sidesatelliite alla kukutama

Starlink on ennegi hulga satelliite kaotanud, mis jäid näiteks päikesetormi kätte. Nüüd on nendega seniteadmata probleem, mis takistab neil orbiidile jõudmast. Foto: SpaceX

«Meil on probleem,» põhjendas SpaceX-i juht ja tehnoloogiamiljardär Elon Musk, miks pole uued kogu planeeti katva kosmoseinterneti satelliidid Starlink V2 Mini veel soovitud kõrgusele jõudnud. Probleem on koguni nii suur, et SpaceX kaalub uhiuute sidesatelliitide meelega alla kukutamist, mis tähendab nende atmosfääris ära põlemist.

27. veebruaril saadeti orbiidile 21 uuema põlvkonna sidesatelliiti, mida tuntakse grupi 6-1 nime all. Need hakkasid küll alguses kiiresti oma orbiite tõusma, kuid siis peatusid hoopis madalamal, kui oli ette nähtud. Sellest ajast on uued sidesatelliidid jäänud ligikaudu 380 kilomeetri kõrgusele, kuigi oleksid pidanud tõusma 600 kilomeetrini. See vallandas spekulatsioonid, et nendega võib olla midagi valesti.

SpaceX-i juht Elon Musk tunnistaski eelmisel nädalal, et midagi on tõesti lahti ja säutsus Twitteris, et eksisteerivad «mõned probleemid». Musk aga ei täpsustanud, mis täpsemalt juhtus.

Lot of new technology in Starlink V2, so we’re experiencing some issues, as expected.

Some sats will be deorbited, others will be tested thoroughly before raising altitude above Space Station.

— Elon Musk (@elonmusk) March 22, 2023

Tegemist on esimeste Starlinki V2 Mini mudelitega, mis on palju suuremad ja keerukamad, kui Starlinki esimesed sidesatelliidid. Nende võimsus on ligi neli korda suurem ning need kasutavad tagasiühenduseks Maale täiustatud antenne ja lisasagedusi. Orbiidile viivad raske tehiskaaslase uhiuued, suurema jõudlusega tõukurid, mis kasutavad säästlikke argooniga mootoreid.

Starlinki uusimad satelliidid V2 Mini kaaluvad 800 kilogrammi ja neil on kaks suurt päikesepaneeli, mis pakivad end lahti 12,8 meetri pikkuseks. Peagi lendavad aga orbiidile veelgi raskemad seadmed. Starlink V2 kaalub juba umbes 1,3 tonni ja selle päikesepaneelide massiivid on 20 meetri pikkused. Seni kasutatud Falcon 9 rakettidest jääb taoliste hiiglaste orbiidile toimetamiseks väheseks ning tuleb ära oodata uue ja veel võimsama raketi SpaceX Starshipi start.

SpaceX on praeguseks välja saatnud juba 21 Starlink V2 Mini satelliiti, mis on ettevalmistuseks veel uuema V2 satelliidipõlvkonna kasutamisele. 

V2 Mini versioonid, mis on väiksemad kui Starlinki originaalversioonid, suudavad tootja sõnul neli korda rohkem kasutajaid teenindada, mille jaoks läheb vaja maapealset vastuvõtjat. Starlinki leviga on kaetud ka kogu Eesti. Satelliitidel on tõhusamad antennid ja kasutatakse raadiosagedusi vahemikus 71–86 gigahertsi, mida nimetatakse E-sagedusalaks.

Kui geostatsionaarsed ehk maapinna suhtes paigal püsivad satelliidid on ligi 35 tuhande kilomeetri kõrgusel, siis kiireks andmesideks on see liiga pikk vahemaa ja Starlink tegutseb sellepärast hoopis madalamatel orbiitidel, kust saab pakkuda kiiret interneti, kuid selleks läheb vaja väga palju sidesatelliite. Järgmise põlvkonna jaoks on SpaceX saanud loa üles lennutada 6000 tehiskaaslast, mis on maapinna suhtes liikuvad, teenindades kliente, kes üle lennates parajasti levialasse jäävad.

Hetkel on orbiidil ligi 2600 Starlinki satelliiti. Pikemas plaanis tahab SpaceX neid üles saata kuni 40 000. Praegu madalamal orbiidil ootavatest V2 Minidest osa võivad veel tõusta ettenähtud orbiidile, mõned aga kukutatakse kosmoseprügi vältimiseks atmosfääri, kus need ära põlevad.