Raul Potisepp: tulevikus saab igast pistikupesast tankla

Elektriauto laadimisvõimalusi on palju rohkem, kui kütusetanklates. Kallimalt saab kiirlaadijast, kuid kõige soodsamalt oma kodust. Foto: Kindel Media / Pexels

Eesti autopargi elektrifitseerimine annab inimestele senisest rohkem võimalusi ning suurema valikuvabaduse. Vahetades sisepõlemismootoritega autod elektrisõidukite vastu, saab kasutada energiat senisest odavamalt, targemalt ning mis kõige olulisem – sisuliselt igas parklas ja kodus. Vajadus paindliku laadimisvõrgustiku järgi on ka aina kasvav, sest kümnendi lõpuks on oodata Eesti linnadesse ja teedele kokku juba ligi 100 000 elektrisõidukit.

Elektriautodele ülemineku võimalikkuse puhul on üks olulisim osa eesmärgini jõudmisest laadimisvõrgu vastavus inimeste nõudlusele. Kui seni ollakse harjunud vedelkütust tankima harjumuspärastes tanklates, siis elektripõhine transpordisüsteem võimaldab tarbijatele laadimispunkti loomist igale poole kuhu on võimalik elektriühendus luua. Eestis on juba täna üle 400 laadimispunkti ning uute laadimispunktide arendamisega tegeletakse iga päev. Samas on selge, et nõudmised laadimissüsteemile linnas, väikeasulates või linnadevahelises liikluses on väga erinevad.

Linnade laadimisvõrgustik on juba täna valmis suuremat nõudlust katma

Linnade puhul on võimalik eristada kolme uut nn elektriautode tanklate tüüpi: avalikud laadimispunktid, laadimine tööl ning laadimine kodus. Kuna autod pargivad oluliselt suurema osa oma kasutusajast, siis on loogiline, et minnes poodi, kohvikusse või trenni, saab ühendada elektriauto laadijaga ning uuesti sõitma hakates on akus jälle rohkem energiat. Selle tõttu on kõige mõistlikum suunata laadimisvõrgustiku arendamisel fookus avalikele laadimispunktidele, mis katavad võimalikult suure hulga tarbijate vajadusi. Nagu hetkel on peaaegu kõikide suuremate kaubanduskeskuste parklates seda ka tehtud.

«Kodus auto laadimine toimib sisuliselt samal põhimõttel nagu telefoni laadimine. Näiteks öösiti, kui autoga pole vaja liikuda, on see ühendatud elektrivõrku ning hommikuks on aku jälle täis.»

Sarnane mudel kehtib ka tööl auto laadimise kohta, kuigi ligipääs nendele juba on piiratum. Enamus eestlastest käib tööl autoga ning olles parkinud auto töökoha juurde, on samuti mugav ühendada see aeglasema ning seetõttu soodsama laadijaga, mille tulemusena on tööpäeva lõpuks auto täis laetud. Uute kontorihoonete puhul on laadimispuntide loomine kirjas ka ehitusseadustikus, mis näeb ette, et iga uue mitteelamust hoone juurde tuleb luua vähemalt 1 laadimispunkt ning juhtmetaristu igale viiendale parkimiskohale, kui parkimiskohti on kokku rohkem kui kümme.

Kõige selgemalt eristub teistest laadimise võimalustest kodune variant. Kodus auto laadimine toimib sisuliselt samal põhimõttel nagu telefoni laadimine. Näiteks öösiti, kui autoga pole vaja liikuda, on see ühendatud elektrivõrku ning hommikuks on aku jälle täis. Sellise võimaluse realiseerimine on lihtsam eramajade puhul, kuna kortermajade puhul eeldab laadimispuntide laialdane kasutuselevõtt koostööd rohkemate osapoolte vahel.

Elektriautol võib lähim tankla olla oma kodus. Foto: dcbel / Pexels

Pannes kokku kolm laadimise võimalust, muutub linnas autole spetsiaalselt lisaenergia otsimine sisuliselt ebavajalikuks, sest siis kui auto seisab, on seal ka reeglina vahend, millega saab seda laadida. Aeglasemad laadimispunktid on kõige odavamad ning lisaks saab iga inimene raha kokku hoida, kui planeerib laadimise ajale, millal elekter on kõige odavam. Koondtulemusena on elektriauto ülalpidamine odavam, tõhusam ja paindlikum, kui bensiini või diisli autosse pumpamine. Lisaks väheneb selle abil ka linna õhu- ning mürareostuse tase, mis parandab meie elukvaliteeti ning hoiab loodust.

Väikeasulates ning maakohtades loob lisavõimalusi elektrienergia väiketootmine

Kui linnades on elektrisõidukite laadimisvõrgu arendused jõudnud kõige kaugemale, siis maakohti ootab suurem muutus veel ees. Väikeasulate ning maakohtade puhul saab eristada sisuliselt kaht uut laadimisvõimaluste tüüpi: laadimine maakonnakeskustes ja laadimine kodus. Maakohtadel on aga üks oluline eelis, mida linnades valdavalt pole – kohalik elektri väiketootmine. Investeerides väikesesse päikeseparki või tuulikusse, on selle tulemusel võimalik laadida autot ka enda toodetud elektrist.

«Kiirlaadijad on võrreldes aeglasemate laadimispunktidega kallimad, kuid kombineerides kodus ja tööl laadimist kiirlaadijaga, tuleb see kokkuvõttes fossiilkütustest ikkagi oluliselt odavam.»

Lisaks on väikeasulates ning maakohtades proportsionaalselt rohkem eramuid, mis võimaldab laadimisühendust luua hõlpsamini kui kortermajade puhul. Hetkel maksab eramajas elektriauto laadija koos paigaldusega 1000-2000 eurot, mis on isikliku „tankla“ eest võrdlemisi väike summa. Kui lisada sinna juurde ise elektri tootmine, muutub elektriauto omamine veelgi kuluefektiivsemaks. Teine võimalus on autode laadimine maakonnakeskustes. Auto saab ühendada laadijaga näiteks tööl, poes või raamatukogus käimise ajaks.

Asulatevahelised ühendused ja maanteed vajavad ülikiireid laadimispunkte

Selleks, et liikuda asulate vahel ning sõita pikemaid distantse, pakub elektripõhine transpordivõrk samuti vajaduspõhise lahenduse – kiirlaadijad. Kui kodus, tööl või poes käies on mõistlik laadida aeglasemalt (ja seetõttu ka odavamalt), siis väljaspool asulaid liikumiseks on peamiseks nõudmiseks laadimise kiirus. See tähendab, et maanteede ning asulavaheliste ühenduste juures on avalikud laadimispunktid, kus on võimalik laadida auto aku täis paarikümne minutiga.

Kui linnades on tulevikus võimalik laadida valdavalt seal, kus parasjagu pargid ja eraldi tanklaid selleks külastama ei pea, siis maanteedel sobib tanklate võrgustik kiirlaadijate asukohtadeks ideaalselt. See tähendab, et sõites ühest Eesti otsast teise, saab peatuda tuttava asukohaga tanklas, ühendada auto elektrivõrku kuniks akud on piisavalt täis. Kiirlaadijad on võrreldes aeglasemate laadimispunktidega kallimad, kuid kombineerides kodus ja tööl laadimist kiirlaadijaga, tuleb see kokkuvõttes fossiilkütustest ikkagi oluliselt odavam.

Kui panna kõik laadimisvõimaluste variandid kokku, joonistub meie ette süsteem, kus iga inimene saab tarbida energiat vastavalt oma vajadustele ning soovidele. Linnas ning maakohtades saab laadida autosid odavalt nii kodus, tööl kui keskustes. Sõites pikemaid vahemaid, saab laadida autot teeäärsetes kiirlaadijates. Transpordi elektrifitseerimise tulemusel muutub meie igapäevane liikumine odavamaks, tõhusamaks, paindlikumaks ning loodussõbralikumaks. Seega ei tähenda elektriautodele üleminek tanklates vedelkütuste väljavahetamist kaablite vastu, vaid muutust meie tarbimisharjumustes ja mõtteviisis. Euroopa autopargi elektrifitseerimine toimub pigem varem kui hiljem ning Eestil on sellest ainult võita.