Itaalia lubab ChatGPT-d jälle kasutada, kui selle looja paneb tehisintellektile vajalikud piirangud
Itaalia andmekaitseameti juht on lootusrikas, et OpenAI kohandab oma tehisintellekti vestlusrobotit ChatGPT piisavalt, et selle kasutamist saaks aprilli lõpust riigis jälle lubada.
Itaalia andmekaitse järelevalveorgan blokeeris märtsi lõpus ajutiselt ChatGPT vestlusroboti andmekaitseprobleemide tõttu, olles esimene lääneriik, kus populaarne tehisintellekti vestlusrobot ära keelati.
«Oleme valmis ChatGPT uuesti lubama alates 30. aprillist, kui OpenAI on valmis tegema vajalikud sammud,» ütles andmekaitseameti juht Pasquale Stanzione päevalehele Corriere della Sera.
ChatGPT on saanud ülemaailmselt ülipopulaarseks, kui see eelmisel aastal välja tuli, kuna suudab vastata tekstidega inimeste küsimustele, kirjutada lühikeste ülesannete põhjal esseesid, laule, vastata eksamiküsimustele ning isegi uudiseid ja artikleid kirjutada.
Kriitikud on aga pikka aega muretsenud, et siiamaani pole selge, kust ChatGPT ja sellesarnased keelemudelid oma andmed võtavad või kuidas nad neid töötlevad.
Itaalia andmekaitseamet oli öelnud, et ChatGPT-d arendaval USA ettevõttel OpenAI ei olnud õiguslikku alust isikuandmete massiliseks kogumiseks ja säilitamiseks platvormi toimimise aluseks olevate algoritmide koolitamisel.
Amet juhtis tähelepanu ka selguse puudumisele selle kohta, kelle andmeid üldse kogutakse.
Andmekaitse ettekirjutuses öeldi, et vestlusroti antud valesid vastuseid ei käsitletud korralikult, ja süüdistati ettevõtet lastele «absoluutselt sobimatute vastuste» avaldamises.
Teisipäeval nõudis Stanzione, et kasutajate vanust tuleb enne vastamist kontrollida ja OpenAI peab «ära näitama meetodi valede vastuste riski vähendamiseks».
Kasutajaid tuleks aga «selgelt teavitada, et nende andmeid kasutatakse konkreetsel eesmärgil algoritmi väljaõppeks», lisas ta.
ChatGPT kiire edu tõi OpenAI-le mitme miljardi dollari suuruse tehingu Microsoftiga, mis kasutab seda tehnoloogiat oma Bingi otsingumootoris ja muudes programmides.
See kutsus esile ka kullapalaviku teiste tehnoloogiaettevõtete ja riskikapitalistide seas, kuna Google kiirustas oma vestlusrobotit välja töötama ning investorid kallasid heldelt raha kõikvõimalikesse tehisintellekti projektidesse.