Tuumajaama pooldajate meeleavaldusel osales kaks inimest
/nginx/o/2022/01/02/14289763t1h533a.jpg)
27. aprill 2023, 15:36
Tšornobõli tuumakatastroofi aastapäeval korraldas Eesti Roheline Liikumine riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ametnikele tuumaenergia teabepäeva. Moodultuumajaamade riskidest rääkivate ekspertide ettekannetele eelnes tuumajaama pooldajate meeleavaldus.
Tuumaenergiaga, sealhulgas endiselt vaid paberil eksisteerivate moodulreaktoritega seotud riskidest ja ohtudest rääkisid sõltumatu tuumariskide konsultant Oda Becker Saksamaalt, Šoti parlamendiliikmete ja Ühendkuningriigi tuumaenergiavabade kohalike omavalitsuste liitude poliitikanõunik ja sõltumatu energiakonsultant Pete Roche ning Cities for a Nuclear Free Europe'i tuumaenergia ekspert Raphael Zimmerl.
Eesti seisust andis ülevaate Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest.
Meeleavalduse korraldanud Mihkel Tiganik selgitas veidi lähemalt, miks ta tuumaenergiat pooldab.
Millise tuumajaama poolt sa õigupoolest oled?
Igaüks lähtub oma uskumustest. Ma olen väikereaktori poolt, mis võiks toota Eestile umbes 30 protsenti energiavajadusest. Need arvud olid vist 200 MW, kui kokku on 1,2 GW tootmisvõimsust.
Kas sa oskad rääkida ka tehnoloogiast, millest käib jutt, sest moodulreaktor räägib jaama suurusest, mitte tehnoloogiast?
Ma isiklikult ei poolda mitte kõige viimast tehnoloogiat, vaid sellist, mis on ennast tõestanud – seda, mis on ka teistes maades olemas, mille leiutamispraktika on olemas, et inimesed juba teavad, kuidas seda üles panna ja üles ehitada. Mitte kõige kõrgemat tehnoloogiat ehk mitte sulasoolareaktorit – seda ma ei poolda, sest see tehnoloogia pole ennast tõestanud. Sulasoolareaktor võiks olla olemas riikides, kus on juba tuumajaamad, ehk suuremates riikides, kus nad saavad katsetada, aga Eestis oleks vaja seda, mis on juba kasutuses teistes riikides.
Praegu on üle kümne võimaliku koha Eestis välja valitud. Kas vee peale võiks ka selle reaktori ehitada?
Ma ei usu, aga veekogu lähedal peaks see kindlasti olema. Aga täitsa avamerele… Ma ei usu, et see on mõistlik. Vett peab läheduses piisaval hulgal vesijahutuseks olema, aga et selleks tehissaar teha, seda ma ei usu.
Pargasel vette, nagu vist taanlased arendavad?
Usun, et see peaks olema mere lähedal. Peamised kohad, mida ka Fermi on vaadanud, olid Loksa, Toila ja veel Ida-Virumaa kohad.
Kes maksab? See tähendab uue ametkonna loomise, järelevalve, kaitse?
Alguses tuleb teha investeering, aga kui saame selle käima, tuleb sealt energiat, mis on odav ja mille saamiseks pole enam vaja midagi eriti teha, siis on see tasuv küll. Isegi siis, kui tuumajaam planeerida vaid 30 aastaks. Tegelikult planeeritakse kindlasti kauemaks, aga ka 30-aastase tsükli toodetud energiast saabki selle raha. Isegi lammutuskulud planeeritakse sisse – juba planeerimisfaasis mõeldakse, kuidas seda lammutatakse. See on ainuke ehitis, mille planeerimisfaasis on utiliseerimine sisse arvestatud, üheski teises ehitises seda pole. Kõik on läbi mõeldud, see on kõrgtehnoloogiline asi.
Jäätmete hoidmine 100 000 aastat on ka sisse paneeritud?
Kust võetakse see arv?
See on Olkiluoto puhul ka nii. See pole mingi uus teadmine.
Seal on palju variante, kas müüa need maha Soomele, nad rajavad väga uhke tuumajäätmete ladustuspunkti, või tehakse kuhugi tuumajaama lähedale ladestamispunkt. Et alguses ladestatakse tuumajaama lähedale ja siis aastate pärast, kui jäätmeid rohkem, vaadatakse, kus see lõplik ladestuskoht on. Ega neid jäätmeid seal palju teki. Kümnete aastate pärast, kui kogused suuremaks lähevad, võib see olla suurem probleem, aga esimestel aastatel, kui neid palju pole, saab neid seal ka vee sees hoida.
Mis siis, kui Venemaa ründab samamoodi nagu Ukrainas? Kuhu me siis läheme?
Venemaa käitumist, mida ta teha tahab, ei saa me ennustada. Kui ta tahab tuumajaama ära lõhkuda, siis ei saa me midagi teha. Venemaa võib lihtsalt ka tuumapommi meile saata – seda ei saa ennustada.