PILDID JA VIDEO ⟩ Vaata, kuidas briti mereväelased öösel hääletult Kaberneeme rannas maabusid!

Kaberneeme rand reedel, 19. mai öösel. Kaitseväe õppuse Kevadtorm 2023 raames toimus liitlaste meredessant. Kokku oli operatsioonil osalemas umbkaudu 90 Kuningliku Merejalaväe 45. pataljoni sõdurit, kes harjutavad randumist sõjalaevalt HMS Albion. Foto: Madis Veltman

Ööl vastu laupäeva võis põhjarannikul Kaberneeme lähedal näha merel hiiglasliku sõjalaeva siluetti. Briti kuninglik mereväe dessantlaev hakkas seal ahtrist välja puistama väikseid dessantpaate, mis pidid hääletult randa jõudma ja pimedas metsas oma positsioonid kindlustama.

Kaitseväe suurima õppuse «Kevadtorm» käigus harjutasid liitlased mereväe dessanti kaldale, kus tuli kahjutuks teha «vaenlase» tähtis sõjaline objekt. Kui võis arvata, et maabumine toimub suurte lahingumasinate müra ja müdinaga, siis tegelikult kulges kõik öise päikese taevakuma taustal täiesti hääletult. Kui keegi oleks rannas mõnisada meetrit eemal jalutanud, siis poleks ta kuulnud midagi muud peale lainete loksumise ja tuule sahina puudes.

Kui õhtul Kaberneeme randa jõudsime, siis võis vaid binokliga silmapiiril seletada suure laeva siluetti. Dessantlaev HMS Albion on Briti kuningliku mereväe üks kahest «Albion» klassi sõjalaevast, mis tegelenud varemgi Läänemere operatsioonidel osalenud. Ka Eestis on alus olnud siin toimunud Baltic Protectori harjutustel 2019. aastal.

Nii suure laevaga tavaliselt rannikule väga lähedale ei tulda, meredessant algab kaugemalt ja kaldale saadetakse seekord väiksemad «zodiak»-tüüpi paadid. Kaitseväel on vaatlejate jaoks rannas kaasas binoklid ja öönägemisseadmed, kuid mere ääres polegi seda viimast mai lõpus enam vaja, sest ööd on meil juba piisavalt valged, nii et kõik lähenejad on vaid binokliga selgelt näha.

Küll aga pole rannal olles pea midagi kuulda, kui dessant lähemale jõuab. Vaikne mürin on põhjarannikul niigi tavaline, mis kostab Soome lahel avamere kaubalaevadelt, nii et dessantpaadid lähenevad selle taustaga võrreldes täiesti hääletult. Tuleb kuus paati.

Kaldal hiilivad briti dessantväelased kiiresti liivasest nõlvast üles männimetsa vahele ja peituvad. Sellega on öine vaatemäng esialgu läbi. Niis saadetakse veel mitu lainet mereväelasi metsa. Kokku osaleb dessandis ligi 90 Briti kuningliku merejalaväe 45. pataljoni sõdurit.

Hommikul aga tuleb kärarikkam osa - siis mängitakse läbi õppuste see osa, kus maaväed tulevad mereväelasi tagasi merele ajama. Siis kasutatakse õppelaskemoona, soomustehnikat ja tehakse pauku, merel on suuremad alused ja tiirleb helikopter.

Ukraina sõda on meile näidanud, et Mustal merel pole mingeid suuri meredessante ja kaldalahinguid toimunud, kuna väga keeruline ja suurte kaotuste hinnaga maabumine vaenlase territooriumile pole isegi Venemaa sõjaväele seni sobiv tundunud, kuigi kaotustest on nad kohati üsna vähe hoolinud. Dessandiga maale tulnud kuningliku merejalaväe X kompanii 45. komando tiimijuht leitnant Maguire peab sellist taktikat aga endiselt oluliseks, ehkki selle tähtsus pole just viimasel ajal kasvanud: «Briti mereväe jaoks on alati oluline võimalus pääseda randa ka merelt ja selle tähtsus pole meie jaoks vähenenud.»

Tema sõnul on ka väga oluline treenida erinevatel maastikel ja tingimustes ning just sellepärast on Baltimaade harjutuste kogemus väga oluline: «Eesti keskkond on ideaalne harjutamaks seda, mida me teeme kõige paremini.»

Ja kuigi vaatlejate jaoks tundub kõik lihtne: inimesed pannakse paatidesse ja sõidutatakse randa, eelneb sellele Mauguire´i sõnul pikk treening ja harjutamine, et kõik sujuks. Tegemist on tõsise meeskonnatööga merejalaväelaste vahel.

Kevadtorm 2023

Toimumisaeg: 15. – 26. mai

Toimumispaik: põhiliselt Põhja-Eesti

Osalejate arv: ligi 14 000 osalejat

Õppusega Kevadtorm kontrollib kaitsevägi lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.

Allikas: Eesti kaitsevägi

Samas on igal hajutusel oma ootamatuse hetki. Nii olime me valmis mereväelaste maabumiseks juba õhtul, kuid nad tulid üle tunni hiljem ja ka randa tuleku koht polnud päris täpselt see, kuhu esialgu plaanitud.

Väärtuslik sihtmärk, mis tuli hävitada, määratakse kindlaks mereväelastega kaasas olevate ekspertide poolt, keda nimetataksegi «eksperdid, kes leiavad ja määravad kõrge väärtusega sihtmärgi asukoha», selgitab leitnant. Kuidas nad seda konkreetsemalt teevad, seda ta ei täpsusta, kuid GPS-levi pole selle jaoks muidugi vajalik, kui näiteks vaenlane signaali häirib.

Meredessandil osalesid Suurbritannia merejalaväelaste kompanii, Eesti mereväe väekaitsekaatrid EML Risto ja EML Roland, patrull-laev EML pikker, prantsuse patrull-laev FS Cormoran, Suurbritannia maabumisalus HMS Albion, Eesti mereväe rannikukaitse divisjon ning Saksa mereväe droonimeeskond.

Dessantoperatsioonid on seotud maarinde toetamisega. Dessandiga üritatakse avada teist rinnet või näiteks ühineda maaväe edenemisega. Väiksemate dessantreidide eesmärk on tihtipeale kõrge väärtusega sihtmärkide hävitamine.

Dessantlaev HMS Albion (L14) 

Foto: Dan Hooper / MOD / Wikimedia Commons

HMS Albion on üks Briti kuningliku mereväe kahest dessantlaevast. Selle ülesandeks on toimetada kuninglike merejalaväelaste löök kaldale õhu ja mere kaudu.

Veeväljasurve: 19 560 tonni

Pikkus: 176 meetrit

Kiirus: kuni 18 sõlme

Tegevusulatus: 13 000 km

Paadid ja maabumisalused: 2× Pacific 22 Mk2, 4× LCU MK10, 4× LCVP MK5

Mahutab pardale: kuni 67 sõidukit, 405 mereväelast (maksimaalselt 710)

Meeskond: 325 inimest

Luure- ja navigeerimisvarustus: 2× tüüp 1007/8 I-band radarit, tüüp 997 E/F-sagedusala radar

Relvastus: 2× 20 mm Phalanx CIWS, 2× Oerlikon 20 mm kahur, 4 kuulipildujat, 4 raskekuulipildujat, 4 Minigun kuulipildujat

Maandumisplatsid: 2x, kuni Chinooki suurusega helikopteritele.

Tellimisaeg: 1996

Ehitaja: Builder BAE Systems Marine

Vettelaskmise aeg: 1998

Teenistuses: alates 2003

Kodusadam: Devonport, Plymouth

Allikad: www.royalnavy.mod.uk, Wikipedia