Kuidas pettust ära tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?
Petusõnumite peatamisel on oma roll sideoperaatoritel ja võimuasutustel, kuid suurima töö peavad ära tegema potentsiaalsed ohvrid ise.
Mida paremini inimesed petusõnumeid ära tunnevad ja mida vähem inimesi ohvriks langeb, seda vähem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga jätkata. Selle eelduseks on aga pettuste äratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.
Praegu levivate õngitsussõnumite puhul märgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada ülimat skepsist ja teada, et ka pealtnäha autentne veebileht võib olla pettuse tööriist. Niisamuti tasub mõelda, kas ollakse parasjagu saatjalt sõnumit ootamas.
«Pettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja äkki tuleb postiasutuselt sõnum, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi ära ei täida. Tasub meeles pidada, et selliseid sõnumeid tegelikult ei saadeta. Sõnumites olevaid linke ei tasuks avada. Kui soovid kindlasti pärast sõnumit ettevõtte lehte külastada, tasub minna läbi brauseri otse soovitud veebilehele,» lisas ta.
Kõige lihtsam viis petulehte ära tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettevõtte veebiaadress on netflix.com, kuid sõnumiga saadetud lehe aadress on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda.
«Kui pole siiski täiesti kindel, siis Eesti ettevõtete puhul võib julgelt ka otse klienditoega ühendust võtta ja uurida, kas sõnumi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga või mitte,» ütles Kraft.
Kui siiski on mõnele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti sõnul võimalikult kiiresti tegutseda: «Kui andsid pettuse tõttu kellelegi ligipääsu pangakontole, tasub kohe pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul üritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid mõne konto parooli, tasub see kiiresti muuta. Kui jagasid üldiseid isikuandmeid, tuleb püsida mõnda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel ära kasutama.»