/nginx/o/2023/06/07/15374678t1hf1b5.jpg)
Taristuettevõte Verston paigaldas pilootprojekti raames Fibenoli Imavere katsetehase territooriumile asfaltsegu, mille tootmine ja paigaldamine on oluline teetähis süsinikuneutraalsuse suunal: naftast toodetud bituumen on kuni 25% ulatuses asendatud Fibenoli poolt puidujääkidest toodetud ligniiniga.
Asfaltsegu tootmisel ja materjali transpordil kasutati taastuvtoorainetest diislikütust.
«Keskkonnahoiu teemadel on taristuvaldkond täna pigem veel lapsekingades. Ometi on võimalusi loodussäästlikumalt tegutsemiseks väga palju ja ligniini kasutamine asfaltsegus on üks nendest. Kombineerides asfaltbetooni tootmisel taastuvatest allikatest pärinevaid toormeid nagu ligniini ja mittefossiilset päritolu biokütuseid, on võimalik neutraliseerida suurem osa asfaltbetooni tootmiseks õhku paisatavast CO2-st ning tänu sellele saamegi süsinikuneutraalse roheasfalti,» ütles Verstoni juht Veiko Veskimäe, «roheasfaldil on potentsiaal saada Eesti rohepöörde edulooks ja eeskujuks kogu maailmale. Imavere pilootprojekt on hea näide kahe Eesti uuendusmeelse ettevõtte ja TalTechi teadlaste koostööst, kus puitu on maksimaalselt väärindatud ja tee on keskkonnasäästlikult ehitatud.»
:format(webp)/nginx/o/2023/06/07/15374670t1h9ea5.jpg)
Fibenoli arendusjuhi Peep Pitki sõnul muudab biomaterjalide laiem kasutuselevõtt vanu fossiilsel toormel põhinevaid tööstusmudeleid: «Tootes biopõhiseid materjale nagu ligniin ja puidusuhkrud, saame minna naftalt üle jätkusuutlikele toorainetele, millest saab omakorda toota erinevaid eluks vajalikke tooteid. Roheasfalt on üks hea näide sellest. Kasutades taristuehituses kohalikku ja madala jalajäljega ligniini bituumeni asendusena, on võimalik lukustada süsinikku pikaajaliselt ja vähendada ka seeläbi sektori jalajälge.»
Eesti keskkonnajalajäljest moodustab taristuehitus ca 1,7%. Seda saaks õigete tegevustega oluliselt vähendada ja lahendused selleks on juba täna olemas. Lisaks ligniini kasutamisele vajab suuremat tähelepanu materjalide taaskasutamine - näiteks freesitud asfaldi kasutamine uues asfaltsegus. Samuti kohapealse pinnase maksimaalne ärakasutamine rajatavas teekonstruktsioonis.
/nginx/o/2023/06/07/15374672t1h3ec7.jpg)
Veskimäe sõnul on peamiseks takistuseks keskkonnasäästlike lahenduste rakendamisel taristusektoris liiga jäik õigusruum ja regulatsioonid, olukorra kiiremaks muutmiseks soovitakse teha riigiga koostööd.
«Põhjamaades on väärtuspõhised hanked taristu valdkonnas saanud juba normiks. Ka Eesti riik peab minema võimalikult kiiresti sama teed. Hanked, kus lisaks hinnale arvestatakse taristute keskkonnasäästliku ehitamise ja hooldamise kriteeriume, tagavad investeerimiseks julguse ettevõtjatele, aitavad tellijal teha keskkonnasõbralikke valikuid ja viia ellu tarku lahendusi,» selgitas Verstoni juht.
/nginx/o/2023/06/07/15374684t1h5259.jpg)
Roheasfalt on asfaltbetoon, mis on toodetud kasutades mittefossiilset päritolu kütust ning kus osa bituumensideainest on asendatud taastuvast allikast pärit ligniiniga.
TalTechi andmetel moodustab Eestis asfaltbetooni süsinikdioksiidi jalajäljest ca 51% tootmine, 24% bituumen ja 25% täitematerjal, mille hulka kuulub ka transport. Kui tootmise käigus kasutatakse mittefossiilset päritolu biokütuseid (nende põletamisel tekkiv süsinikdioksiid loetakse nulliks), siis sellega kõrvaldatakse valdav osa tootmise keskkonnamõjust.
Ligniiniga asendatakse asfaltsegus bituumensideainest ca 15-25%. Kuna ligniin on puu kasvamise käigus seotud süsinik, siis selle kasutamisel asfaltbetooni koostisosana seotakse see asfaltbetooni koostisesse, mis omakorda lubab neutraliseerida nii bituumeni kui täitematerjalide tootmise ja transpordiga tekkivat süsinikuemissiooni.
Kombineerides asfaltbetooni tootmisel taastuvatest allikatest pärinevaid toormeid, on võimalik neutraliseerida suurem osa asfaltbetooni tootmiseks õhku paisatavast süsinikdioksiidist.
Allikad: Verston, TalTech
«Roheasfalt on ca 15% kallim kui tavapärane asfaltbetoon,» toob Veskimäe näite. «Kui aga asfaltsegus kasutada 30% ulatuses taaskasutatavat asfaldit, siis vähendab see segu maksumust ca 20-25% võrra. Seega, kui riiklikud regulatsioonid taolist taaskasutust võimaldaksid, siis CO2 neutraalset roheasfaldit oleks võimalik toota praegusest tavapärasest asfaltsegust isegi soodsamalt ja kvaliteedis järele andmata.»
/nginx/o/2023/06/07/15374673t1ha9f4.jpg)
Ligniini kättesaadavust ja tulevikuväljavaateid kommenteerides ütles Peep Pitk, et Fibenol ei ole ainult ühe tehase projekt. «Meie eesmärk on laieneda Baltikumist üle kogu maailma, pakkudes lisaväärtust väärindamata puidujääkidele ja eksporditavale paberipuidule. Sarnasel toormel põhinevaid tööstusmudeleid saaks rajada üle maailma. Täna on meil olemas selleks ka tehnoloogia, oskused ja teadmised, mida mujal maailmas ei leidu.»
Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks roheasfaldi pilootprojektis kasutati asfaltsegu tootmisel ja materjali transpordil 100% taastuvtoorainetest valmistatud diislikütust Neste My, mille süsinikuheide on keskmiselt 90% väiksem kui tavalisel diislikütusel.
Vaata videost, kuidas roheasfalti toodetakse:
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)