Milline on uus Toyota Avensis ning millised on selle tugevad ja nõrgad küljed, testis whatcar.ee peatoimetaja Tõnu Tramm.
Proovisõit: Toyota Avensis- sammuke Lexusele lähemale
Kui mu igapäevaselt Lexus IS-ga sõitev sõber uue Toyota Avensise kõrvalistmele prantsatab, jääb ta üsna pikaks ajaks nõutult ringi vahtima. «Kuidagi…kodune tunne…», venitab ta lõpuks vastuseks minu küsivale pilgule.
Tõepoolest, Lexus peab nüüd oma uue IS-ga ikka tubli sammu edasi astuma, et Avensiselt eest ära saada. Sest viimase viimistlus, lisavarustus, mürasummutus ja kõik muu ei jää kuigi palju olemasolevale IS-le alla.
Uus või lihtsalt mudeliuuendus?
Toyota ise väidab, et äsja müügile jõudnud Avensis on täiesti uus Avensis! Nagu Volkswagen, kelle jaoks on uue nina saanud Tiguan, Passat, Touran, Touareg jne, kõik «täiesti» uued. Aga olgem ausad, tegelikult on mõlema puhul tegemist siiski pigem mudeliuuenduste, ehk faceliftidega, mis nii mõnegi uue tehnilise lahenduse lisandumisega tähendab samaaegselt ka uut kvalitatiivset taset. Seda kindlasti!
Ka «uue» Avensise väliste uuenduste mõistmiseks peab ajama ta «vana» Avensise kõrvale. Nüüd hakkab mingi ülevaade juba tekkima: esituled on tõesti pisut laiemad ja rohkemate «vimkadega» disainitud ning sisaldavad moekaid LED-päevasõidutulesid. Esimene iluvõre on kitsam, kaitseraud on stiilsem, täpselt samas võtmes muudatusi leiab ka tagant. Ehk siis tuled, kaitseraud….ja ongi kõik.
Sisse istudes on erinevusi aga täiesti võimatu tuvastada. Peale uue mudeliga kaasa tulnud vinge multimeediakeskuse Touch and go! Tunnistan vist esimest korda oma tosina autoajakirjanikuaasta jooksul, et ma ei oska! Ma ei saa oma tööga hakkama, sest ma ei suuda näha rohkem erinevusi vana ja uue vahel, kui eelpool juba kirja sai pandud. Minu proovisõidu jutt täpselt siinkohal lõppekski.
Otsustan pöörduda inimeste poole, kellest üks on eelmise Avensise omanik ja teisel on siiani puudunud Avensisega igasugune kokkupuude. Mida nemad sellest autost arvavad?
Mida arvab uuest Avensisest eelmise versiooni omanik, Matis Metsala?
Igapäevaselt pool aastat vana Toyota Avensisega sõitev Matis Metsala sõidab autoga ühe ööpäeva ning võtab oma positiivsed muljed kokku järgmiselt:
Müraisolatsiooni on täiustatud. Auto on mõnusalt vaikne ning ka vedrustus on veidi sportlikum kui eelmisel. Kohati tundus 17" rataste/lamellrehvidega, et lausa liigagi sportlik. Eelmine mudel on veidi pehmem ja mugavam.
Multimeediasüsteem «Toyota Touch & Go» on väga mõnus lisavarustus! Toimib väga hästi, lihtne ja selge ühendada, ühildub nii Androidi kui iPhone-iga üle Bluetoothi, võimaldades nii telefoni hands-freed, kui muusika mängimist telefonist, kusjuures mõlemat saab roolilt juhtida. Eriti tore oli, et puuteekraan reageerib ka kindaga puutele, kui on vaja külmas autos toimetada.
Multimeediasüsteemiga ühendatud tagurduskaamera lülituskiirus on samuti väga hea, nähtavus on piisav ka auto ohutuks manööverdamiseks pimedas ja ainult kaamerapildi abil.
Testiautol olnud roolipöördele reageerivate biksenoon-esilaternate kasutusmugavus on kiiduväärt. Rooli pööramisel keerab sisekurvipoolne tuli rohkem kui väliskurvipoolne, mis mitte lihtsalt ei pööra kogu valgusvihku, vaid laiendab seda.
Erinevalt mõnest teisest analoogsest süsteemist oli sellest ka pimedal kurvilisel teel kasu ja see tõesti hõlbustas pimedas sõitmist.
Väga muljetavaldav on variaatortüüpi käigukast, mis töötab sama mõnusalt ja mootorit liigset koormamata nagu tavaline automaatkäigukast. Õigupoolest on päris raske uskuda, et tegemist on üldse variaatoriga.
Välimus: kitsama radiaatorivõrega veidi agressiivsem nina mõjub kaasaegselt. LED-päevasõidutuled lisavad autole «bling-bling» faktorit. Tagumiste gabariittulede pikemaksvenitamine (nii sedaanil kui universaalil) vanaga võrreldes lisab autole atraktiivsust ja isikupära. «Uus» Avensis mõjub veidi soliidsema ja kallimana kui vana.
Mis häiris? Rool on endiselt keskalas võrdlemisi tundetu. Multimeediasüsteemi ekraani heleduse reguleerimine võiks olla oluliselt lihtsam. Pimedas on liiga hele ekraan häiriv. Parkimisandurite poolt heliga edastatavat takistuse lähedust võiks kuvada tsoonidena ka multimeediaekraanile nagu kallimatel markidel. Istumisasend on samuti endiselt suhteliselt kõrgel.
Kokkuvõtteks: ei saa öelda et tegemist on uue autoga. Kui uuendusi on tõepoolest nii palju, nagu tootja ise väidab, on need väga hästi varjatud. Õigem oleks siiski öelda, et see on facelift. Avensis oma tuntud headuses, veidi «tuunituna».
Ja keskmise kütusekulu saamine alla 8 l/100 km oli paras tegu. Pikal maanteesõidul ta lõpuks pisut alla 8 liitri kukub, kuid linnasõidul tõuseb peagi tagasi. Kogu proovisõidu keskmiseks jäi täpselt 8 l/100 km, kusjuures oluline osa sõidust toimus just maanteel vaikselt kulgedes.
Mida arvab autost Villy Paimets, kes ei tea Avensisest suurt midagi?
Ajakirjanik ja suhtekorraldaja Villy Paimets proovis uut Avensist tegelikult whatcar.ee-st sõltumata. Kuid auto oli täpselt sama: 2-liitrise bensiinimootori ja variaatorkäigukastiga sedaan. Nii, et vahet ei ole.
«Tegelikult algas kõik ühest totrast vaidlusest: kas neli inimest ja nende pagas mahuvad ühte Eesti enimmüüdumasse keskklassi sedaani? Ja kui mahubki, siis kas selline nädalavahetuse väljasõit, näiteks Kuutsemäele, on ka reisijaile mugav,» räägib Paimets.
«Saanud auto kätte, ladusime pagasiruumi suuski ja muud kola pilgeni täis ja… luuk ei lähe kinni. Selgub, et luugi hingedele tuleb ka ruumi jätta. OK, mõned kotid kabiini ning seiklus võib alata!
Kuid seiklust kui sellist me sel nädalavahetusel ei leidnud. Miks? Sest Avensis teeb lihtsalt seda, mida üks auto peab tegema – ta viib inimesed punktist A punkti B. Liigselt veiderdamata ja liigse tähelepanusoovita. Ta sõidab mugavalt ja vaikselt (isegi uinutavalt), kütab kabiini soojaks, pakub head väljavaadet ja hulgaliselt turvatunnet.
Kõik on kena, viisakas, soliidne. Asjalik. Kõik vajalikud nupud on mõnusalt käepäraselt paigaldatud, ükski detail silma ei kriibi, miski auto sihipärast kasutamist ei takista. Kui need pagasiruumi luugi suured hinged välja arvata.
Ainus seikluslik momendike tabab meid, kui peale fotosessiooni käänulisel metsateel edasi sõidame – poolkogemata pilku spidomeetrile heites näitab see juba kaugelt üle lubatu piiri! Ometi oli meil just hetk tagasi sel teel jalul püsimisegagi raskusi olnud! Mis seal's ikka – paneme elektroonilised abimehed tõeliselt proovile.
Meeldiva üllatusena selgub, et Toyota insenerid on loonud üsna targad stabiilsus-, veojõu- ja muud kontrollid, sellised, mis lasevad rattal veidi ringi ka käia, mitte ei tapa juba esimese läbilibisemise peale kogu mootorivõimsust ära.
Tagasi maanteele. Ja taas sama jama – lõbusasti nalja heites kipub kiirus vägisi üle 100km/h, kuigi tunne on, nagu sõidaks 80-ga. Targem on kiirushoidikut kasutada. Ülejäänud tee Tartusse möödubki igavledes, auto sõidab praktiliselt ise ega vaja suuna hoidmiseks mingit võimlemist. Veidi aitab igavust tappa keskkonsoolis laiutav 6tolline puutetundlik ekraan, mille abil saab autol mõningaid seadeid muuta, bensiinikulu ja ilmateadet vaadata, SMSe saada ja saata, oma iPhone-i, iPodi ja teisi nutikaid asjandusi juhtida. Isegi Facebooki pidi sealtkaudu saama!
Hilisõhtul Otepää kandi kurvilistele ja künklikele metsateedele jõudes ilmneb aga ootamatult üks jahmatama panev lisavarustus – kurve valgustavad esituled! Nii kui natukenegi rooli keerad, liigub ka valgusvihk su ees, väledalt kui mõte. Ja valgus, mida need uued, ametliku nimetusega «eriti valgusjõulised ksenoonid» välja annavad, on ülivinge.
Kokkuvõtteks, Avensis on hirmuäratavalt hea auto. Hirmuäratavalt? Jah, inimesele, kellele autod meeldivad, kes erinevaid automudeleid-aastakäike disaini järgi eristada suudavad, ei paku Avensis midagi.
Ta ei paku mingeid tundeid, teda vaadates ei jää suu lahti, temaga sõites ei hakka adrenaliin voolama – ta lihtsalt täidab oma ülesannet, tehes seda turvaliselt ja tõrkumata.
Ühesõnaga, Avensis on sobilik enesekindlale ja praktilise meelelaadiga inimesele, sellisele inimesele, kes teab oma väärtust, kuid ei kipu oma isikuga teiste ninna alla eputama. Selles mõttes on Avensis Saksa noobelmarkidele hirmuäratavalt tõsiseltvõetav alternatiiv. Ja küsimus, kas neli inimest ja nende varustus võimaldab mugavat äraolemist, sai ka vastuse – jah, ruumi on piisavalt, ka tagaistmel.
Hiljem hinnakirjas näpuga järge ajades selgub, et mulle proovimiseks usaldatud auto maksab umbes 25 000 eurot, liisingu kuumakse tuleks ligi 300 eurot. Kas ma ostaksin selle? Kahtlane. Kuid mitte seepärast, et auto ise küllalt hea poleks, põhjus on pigem emotsionaalne.
Ja siit johtuvalt üks üdini seksistlik tähelepanek – naised, jah teie, kelle mehed sõidavad Avensisega, te võite üsna rahulikud olla – ükski naisterahvas me proovisõiduautole tänaval järele ei vaadanud.»
Tehnilised andmed: Toyota Avensis 2,0 VVT-i (112kw) Linea Sol Plus, multidrive S
Pikkus 4710 mm
Laius 1810 mm
Telgede vahe 2700 mm
Tühimass 1420 kg
2-liitrine bensiinimootor, võimsus 112 kW (152hj), pöördemoment 196 Nm
Hooldusvälp - 15 000km
Keskmine kütusekulu 7,1 l/100 km (meie 600 km pikkuse testsõidu keskmiseks tuli 7,3)
Kiirendus 0-100 km/h - 9,3 sekundit
Plussid: kurvis keeravad ksenoontuled, variaatorkäigukast, meediakeskus
Miinused: pagasiruumi luugi hinged võtavad sedaanversioonil liiga palju ruumi, mistõttu praktilisem on kindlasti universaal. 2-liitrine mootor on pisut tuimavõitu ja vahe 1,8-liitrisega tundub olevat väga väike.