Hiiglaslikku ujuvasse linna mahutatakse ära 40 000 kliimapagulast

Merel ujuvasse linna hakkavad kolima kliimapagulased, kes veetaseme tõusu tõttu peavad üleujutatud aladelt lahkuma. Neid võib peagi olla kuni 205 miljonit, hoiatab Jaapani firma Foto: N-ARK

Jaapani firma N-ARK on paljastanud oma plaanid ambitsioonika ujuvlinnaga, mis majutaks turiste, meditsiiniasutusi ja isegi väikese kosmodroomi. Dogen City nimeline asula kavandatakse nii, et see peaks vastu kliimamuutustest tekkinud meretõusudele ja tormidele ning pakuks samal ajal sõltumatult elektrit, toitu ja vett kuni 40 000 inimesele.

Kliimapagulased, kes ujuvlinna kolivad, saavad elada hiiglaslikus rõngas ja selle sees tehislahes ujuvates majades. Lisaks paatidele saab tänavatel ringi liikuda nendesamade ujuvhoonetega, et asukohta vahetada.

Jaapani kliimapagulased ei ole need, kes talvel soojemasse kliimasse kipuvad, vaid inimesed, keda ohustab kliima soojenemisest tekkiv üleujutus. Lisaks merevee tõusule tekitavad Jaapanis üleujutusi tsunamid ja taifuunid. Kliimamuutustest tekkivateks ekstreemseteks ilmaoludeks arendab Jaapani firma Arktecture (Ark+Technology+Culture) tehnoloogiat, mis ühendab merele kohandatud arhitektuuri, merevee, seni kaasaegse arhitektuuri nõrgima lüli soolakindluse tehnoloogia ja uutmoodi elamise kultuuri, selgitab N-ARK oma uudises.

Jaapanis on üleujutustest tekkinud kahjud viimastel aastatel suurenenud. Ainuüksi 1919. aastal kahjustasid taifuunid ja paduvihmad hooneid umbes 2,15 triljoni jeeni eest. Üleujutusala oli siis umbes 800 miljonit ruutmeetrit.

Igal aastal ei tekita üleujutusi ainult taifuunid ja tugevad vihmasajud, vaid ka kliimasoojenemisest tulev meretaseme püsiv kasv. 2030. aastaks ennustatakse Tokyo lahe, Ōsaka lahe ja Ise lahe ümbruses ulatuslikku piirkondade vee alla vajumise ohtu.

Linnatänavatel saab sarnaselt Veneetsiale liikuda paatidega, ent ka majad ise ujuvad ja võivad asukohta muuta Foto: N-ARK

N-ARK loob lisaks uuele linnale universaalseid merearhitektuuri prototüüpe, kombineerides erinevaid tehnoloogiaid. Esimese sammuna tutvustati juba eelmisel aastal merefarmi Green Ocean (Roheline ookean – toim) prototüüpi, mis ühendab taimede mereveega kasvatamise tehnoloogia ujuvehitiste tehnoloogiaga, mis annab taimedele toitaineidd ja linnale energiat, et taaskasutust rakendada. Tegemist on ühe esimese nii-öelda merepõllumajanduse projektiga, kus autonoomsed kasvuhooned saadetakse ookeanisse iseseisvalt tegutsema.

N-ARK plaanib oma ujuvlinnade ja farmide kontseptsiooni laiendada, et 2050. aastal oleks võimalik vastu võtta rohkem kui 205 miljonit kliimapagulast, kes peab üleujutatud aladelt ära kolima.

Selleks rajatakse esimesena näidislinn Dogen City, mille äriplaan kuulutati juunis välja. Selle uus majandusruum on ookean.

Juunikuus alustatakse ujuvtehnoloogia katsetega. 2024. aasta märtsiks plaanitakse valmis saada Hamana järve lillenäitusele ehitatava Docen City näidismaja.

Merevaade on rõngakujulises linnas alati tagatud Foto: N-ARK

Täismõõtmetes Dogen City ümbermõõt oleks neli kilomeetrit, see mahutaks umbes 10 000 püsielanikku, lisaks võiks ujuvlinna igal ajal külastada kuni 30 000 turisti. Selle ümmargune vorm peaks vastu rasketele ilmaoludele ja isegi tsunamidele, kuigi projekti varases staadiumis pole täpsemaid lahendusi avaldatud, kuidas hiigelrõngast suurte lainete eest kaitsta.

Merelinn jaguneks kolmeks eraldiseisvaks piirkonnaks: elamispiirkond ehk äärtesse jääv rõngas, merealune loomuliku mereveejahutusega andmekeskus linna juhtimis- ja meditsiiniuuringute rajatistega ja rõnga sisse jääk tehislaht.

Samuti oleks kõikjal palju rohelust, toidutehased, kool, spordiväljakud, haiglad, pargid, staadionid, hotellid ja kontorid. Lisaks näeb N-ARK ette väikese kosmodroomi, kus on rakettide transpordiala ning stardi- ja maandumisplats.

Läbilõige rõngast, mis linna ümbritseb: seal elatakse, kasvatatakse taimi ja veepinnast allpool asuvad merejahutusega andmekeskused Foto: N-ARK

Tervishoid on ujuvlinna fookuses ning elanikud saaks probleemide lahendamiseks abi nii telemeditsiini konsultatsioonide, kõrgtehnoloogiliste vereanalüüside kui ka robotkirurgia näol.

N-ARK on oma arvutused teinud ja leiab, et aastas kuluks linnal umbes 2 miljonit liitrit magevett, mis kõlab nii suure asustuse kohta üsna tagasihoidlikult. Lisaks tekitataks aastas 3288 tonni prügi. Toitu toodetaks ligi 7000 tonni ja energiat 22 265 000 kW. Kõiki neid vajadusi rahuldada oleks tohutu väljakutse ja üksikasju, kuidas ujuv linna loojad seda teeks, töötatatakse alles välja, kuigi eskiisidelt on näha, et elektri tootmiseks kasutatakse ilmselt päikese- ja laineenergiat.

N-ARK plaanib merel ujuva linna valmis saada 2030. aastaks.