Kas ekraan on parem, kui plakat? Ekspert selgitab, kuidas äriekraanid erinevad kodustest telekatest

Hiigelekraan Tallinki laeval: selline mitmest paneelist kokku pandud sein tõmbab palju rohkem tähelepanu, kui plakat ja selle sisu saab eemalt vahetada ise kohale minemata. Foto: Samsung Eesti

• MicroLED ja LED on igal juhul paremad tavalistest LCD-videoekraanidest
• Plakateid tuleb trükkida, paigaldada ja vahetada, ekraan jääb
• Uusim trend on äärteta nagu LEGO-na kokkupandavad ekraanimoodulid

Poodidesse ja tänavatele on tekkinud papist ja paberist plakatite asemele ekraanid. Kas need on juba odavamad ja kas sinna pannakse samasuguseid ekraane, nagu meil kodudes, seda selgitab Samsung Eesti ekspert Ergo Vahtras.

«Neid erinevusi on tegelikult päris palju,» räägib Vahtras, «kuigi välimus on mõnikord praktiliselt sama, kui tavateleril. Äriekraanide sisu on aga hoopis midagi muud ja neid leiab juba aina rohkem igalt poolt avalikest kohtadest.»

Siin on tema sõnul peamised erinevused:

• Garantii on ärikasutajatele hoopis pikem. Näiteks Samsungi digiekraanidel on juriidilistele isikutele garantii 3 aastat, kodustele teleritele aga tavaliselt vaid üks aasta.
• Digiekraane on võimalik üle võrgu hallata. Selleks on erinevaid sisuhaldustarkvarasid, millega saab panna näitama igal ekraanil täiesti erinevat sisu.
• Paigaldus üht- või teistpidi. Digiekraane saab tavaliselt paigaldada nii laiuti kui pikuti asendis. Kui tavateler panna püstiasendisse, siis kipub see kiiremini katki minema, kuna jahutus on teistpidi, seade lihtsalt kuumeneb üle.
• Tööaeg ja vastupidavus on suurem. See on üks tähtsamaid erinevusi - ükski koduekraan ei mängi 24 tundi ööpäevas, küll aga võivad seda teha erinevad äriekraanid, mis töötavad interaktiivsete plakatitena. Tavateleritel on piiriks ööpäevas järjest 6–8 tundi, siis tuleb teha paus. «See on koht, kus paljud on soovinud minna soodsama vastupanu teed ning soetanud tavateleri reklaamide või info edastamiseks, aga probleemide ilmnemisel garantii ei kehti, kui tavakasutusse mõeldud teler on töötanud rohkem kui 8 tundi päevas,» räägib Vahtras. Samuti on juba vastavad mudelid kohe õue paigaldamiseks valmis, ilma- ja vandaalikindlas korpuses.
• Kõrgema eredusega. Digiekraane on võimalik paigaldada kohtadesse, kus nad puutuvad kokku otsese päikesevalgusega. Need on sellepärast kõrgema eredusega ekraanid, et sisu ekraanil oleks nähtav ka siis, kui päike ekraanile peale paistab, mida on võimalik paigaldada majaseinale, erilahendusena paigaldatuna otse tänavale või siis klaasi taha vaateaknale. Vahtrase sõnul kasutatakse neid ka erilahendustes. Näiteks sadamates, lennu- ja rongijaamades, bussipeatustes, kiirtoidurestoranides, tanklates ja mujal kohtab selliseid vastupidavaid spetsiaalekraane.
• Videoseina ekraanidel on kitsam raam. Seinal suureks ekraaniks kokku pandavatel ekraanidel on eriti kitsas raam, mis lubab nendest kokku panna ühe suurema näiteks 3 x 3 formatsioonis videoseina, mille mõõdud on 55-tolliste paneelide puhul juba 3,64 x 2,05 meetrit. Selline lahendus sobib hästi nii suurematesse koosolekuruumidesse kui ka poodidesse näiteks kassade taha.
• Micro LED- ja LED-paneelidel pole raami üldse näha, neid saab nagu LEGO erinevatest tükkidest suuremaks pinnaks ühendada, see pind võib olla just sellise kujuga, nagu vaja ning vahekohti ei jää üldse näha.
• Interaktiivsed ekraanid on puutetundlikud. Need ekraanid sobivad juba nii koosolekuruumidesse kui koolide klassiruumidesse või ülikoolide auditooriumitesse. Lisaks majajuhid või iseteeninduskassad.
• Hotellitelerid näitavad personaalset infot. Hotelliteleritel, mis on ka äriekraanid, on oma sisuhaldustarkvara. «Samsungi hotellitelerite puhul on näiteks selleks LYNK Cloud, mis aitab igale hotellikülastajale personaalselt läheneda ning külastuse teha võimalikult meeldivaks,» räägib Vahtras. Samuti on võimalik hotelliteleritele igasugust muud sisu suunata – hotelli pakkumisi, ilmateadet, lennuteavet jne. Nutiajastul ei puudu loomulikult ka nendel teleritel võimalus oma lemmiksarju Netflixist vaadata või siis Youtube´i videoid ekraanile nutitelefonist peegeldada.

Kuidas neid äriekraane juhitakse?

Kui poodidesse välja riputatud plakateid peab ise üles panema ja maha võtma, siis digiekraane paigaldatakse vaid üks kord ja edasi saab neid juhtida juba eemalt, mis on ka üks põhjustest, miks paber- ja papp-plakatid on ekraanide eest taandunud peale selle, et liikuv pilt on alati silmatorkavam, kui trükitud.

Digiekraane saab kõiki juhtida üle võrgu. Sama käib sisu kohta. Ekraanid on võimalik võrguga ühendada nii WiFi kui LAN kaabli kaudu.

Sisuhaldustarkvaraga saab kõiki ekraane nii sünkroonis tööle panna kui ka eraldiseisvalt. Võimalus on ekraanidest tekitada videosein, kus näiteks kõrvuti asetsevad ekraanid mängivad läbivalt üht sisu justkui hiiglasliku seinasuuruse ekraani peal. Sedagi aitab teha ekraane juhtiv vastav tarkvara.

Millised digiekraanid millises olukorras kõige paremini sobivad?

Vahtrase sõnul on valikuid päris palju: «Kui me räägime LCD tehnoloogiast, siis Samsungi enda tootevalikus on suurused alates 13-tollistest ja lõpetades 98-tollistega. Sinna vahele jäävad erineva suurusega, eredusega ning funktsioonidega ekraanid. Kui siia lisada LED- või Micro LED lahendused, siis on vaid taevas piiriks ehk saab teha erinevate mõõtudega täpselt nii suure ekraani, kui parasjagu vaja on. Sisuliselt on tegu nagu LEGO-ga, kus saab LED moodulitest moodustada täpselt selliseid erimõõtusid, nagu klient soovib. Seda on ilmekalt juba näha ka Tallinna tänavapildis või siis kaubanduskeskustes.»

Kui vaja, siis miks mitte: paneelidega saab katta ka kumera seina. Murdekohad pildil on siiski kaitseklaasist, paneel ise on ilma nähtavate üleminekukohtadeta. Foto: Samsung Eesti

Puutetundlikud ekraanid sobivad kõige paremini klassi- ja koosolekuruumisesse n-ö tahvliteks ning ka iseteeninduskassadesse või majajuhtidesse.

Kui digiekraanide nimistusse võtta ka LED ja Micro LED, siis võimaluste ning lahenduste hulk kasvab veelgi.

Päikese jaoks on heledust rohkem

Tavalised ekraanid ei pruugi enam pilti näidata, kui neile langeb peale otsene päikesevalgus. 

Digiekraane saab aga päikese kätte väga edukalt paigaldada. Selleks tuleb valida kõrge eredusega ekraanid. Kui sisetingimustesse reeglina piisab Vahtrase sõnul 350-nitise eredusega ekraanist, aga see oleneb ka ruumi taustavalgustusest, siis välitingimustesse mõeldud ekraanil peaks olema eredus vähemal 3000 nitti, et sisu oleks ka siis märgatav ning loetav, kui päike peale paistab. Välitingimustesse mõeldud LED ekraanide puhul on eredus veelgi kõrgem, üle 5000 niti.

Kuidas saada eriti suurt ekraani?

Seinasuurused ekraanid maksavad juba ulmehinda ja neid polegi mõtet kasutada, kui saab üheks suureks seinaks kokku panna kitsaste äärtega või äärteta paneele.

Mitmest ekraanist kokku pandud lahendusi on Eestis juba kasutusel päris palju nii laevanduses, kaubanduses, televisioonistuudiotes, konverentsikeskustes, kontrollruumides energia- ja transpordisektoris ning isegi suurtes koosolekuruumides.

Üks hilisem näide, mida Vahtras välja toob, on kõigile nähtav uuel Tallinki laeval MyStar, kuhu paigaldati 465 äriekraani (sh videoseina ekraanid). Lisaks läksid laevale LED lahendused.

«Inimesed märkavad digiekraane peaaegu 90% rohkem kui prinditud ekraane ning vaatavad 50% kauem.»

Videoseina ekraanide eripäraks on väga kitsas raam, mistõttu ei häiri see sisu edastamist selliselt, nagu tavaliste ekraanide puhul see teha võiks ja seda eriti olukordades, kus näiteks teksti või pildi osa ekraanide vahele peaks jääma.

Videoseina ekraanide lahenduste osas on aga maailm muutumas. Sisetingimustesse mõeldud Micro LED ja LED ekraanide hinnad on juba vaikselt järele jõudmas LCD-tehnoloogiaga ehk «traditsioonilistele» videoseina ekraanidele. «Varasemalt on olnud videoseina ekraanide hinnad kordades soodsamad,» ütleb Vahtras, «LED tehnoloogia areneb jõudsalt – pikslite vahe on väiksem ja Micro LED tehnoloogia puhul on pilt juba selgelt parem LCD ekraanidest vastava paneelitehnoloogia tõttu. Näiteks Samsungi uusimal mudelil The Wall IW006B on pikslisammuks 0,63 millimeetrit, mis teeb 55-tollise kabineti ehk ekraanitüki, millest suurem ekraan kokku pannakse, resolutsiooni samaks, kui on 55-tollise videoseina ekraanil ehk pikslid ei ole inimsilmale enam praktiliselt nähtavad.»

Hindade järele jõudmise osas peab ta silmas just suuremaid paigaldusi, kus on kasutusel 55-tollised videoseina ekraanimoodulid formatsioonis 3 x 3, 4 x 4 või 5 x 5.

LED ja Micro LED jõuavad seinale, et sinna jääda

LED- ja Micro LED-lahenduste puhul on praegu palju eeliseid traditsioonilise LCD-paneeliga videoseina ees.

Esiteks saab tekitada väga suure tervikpildi ehk LED ekraani puhul ei ole raamid nähtavad ning suurus piiratud.

Teiseks on nendega võimalus kokku panna täpselt nii suur ekraan ja sellise kujuga, nagu vaja. Varsti, kui hinnad odavnevad, võib see tehnoloogia jõuda ka kodudesse.

Kolmandaks muidugi on tähtis  vastupidavus. LED ekraanide puhul on kasutusaeg ca kaks korda pikem, Micro LED-i puhul 3 korda. Neid pole vaja kord aastas kalibreerida nagu videoekraane ja need on hooldusvabad.

Digiekraanid võivad joosta ka pikalt mööda seina ülemist äärt ja riiulite vahel justkui tapeet. Pildil Tallinki laeva poe ekraanidega kujundus. Foto: Samsung Eesti

Näiteks Samsung The Wall-i tööaeg on 150 000 tundi, mis tähendab seda, et kui ekraan töötab 24/7 (The Wall ongi selleks mõeldud), siis see kestab kokku 17 aastat. Tavalise LCD ekraani puhul on tööajaks arvestatud ca 4-5 aastat, siis tuleb see välja vahetada.

Loomulikult on ka pildikvaliteet Micro LED-iga parim oma sügava musta, hea kontrastsuse ning värvipuhtuse poolest.

«Ferrari kasutab The Walli ekraani oma autode disainimisel,» toob Vahtras näite, «me kõik teame, mida tähendab Ferrari punane. See peab olema õige punane ja Samsungi The Wall seda ka näitab.»

Neljandaks eeliseks on veel voolutarve, millega Micro LED teeb silmad ette madala tarbimise osas teistele ekraanitehnoloogiatele.

Palju see paberplakatist ikkagi kallim tuleb?

Hindu on Vahtrase sõnul kohe raske välja öelda, sest iga selline projekt tuleb erinev ja ekraanide valik on väga lai. Hind on aga plakati trükkimisel paljudest osadest koosnev pikk jada, kus sees disain, trükkimine, mõõtu lõikamine, transport, paigaldus jne. Ekraani hind teeb kogu selle aja- ja ressursikulu juba praegu tasa.

«Erinevaid uuringuid on tehtud palju ja enamuse tulemus on sama – digiekraanide märgatavus on oluliselt parem ning neid vaadatakse pikemalt. Näiteks tegime ühe uuringu koos Maximaga, mille viis läbi Gateway & Parners ning kust tuli ilmekalt välja, et kliendid märkavad digiekraane peaaegu 90% rohkem, kui prinditud plakateid ning vaatavad 50% kauem.

Kui rääkida müükide edendamisest digiekraanide näitel, siis sama uuringu tulemusena võime väita, et toodete, mida näidati digiekraanidel, müügikasv oli 15-30%. Pikaajaline müügikasv poes nendel toodetel, mida digiekraanidel kuvatakse, jääb vahemikku 1-4%.»

Tulevikus kohtab seega ilmselt avalikus ruumis aina enam just suuri erikujulisi äriekraane, kui vaja kiirelt ja silmajäävalt sisu edastada, mis katavad fassaade, seinu, mõnikord isegi lagesid ja põrandaid.