:format(webp)/nginx/o/2023/06/15/15391986t1hfa88.jpg)
Elisa toob üle kahe aasta tegutsenud Netivalvuri teenuse nüüd ka kõigisse kodustesse kaabelinterneti võrkudesse, hoides turvatuna kõik arvutid, telefonid, nutitelerid ja teised seadmed, mis on WiFi võrguga liitunud. Uus Netivalvur Kodu teenus töötab taustal ööpäevaringselt ning kaitseb kasutajaid erinevate küberrünnakute ohvriks langemise eest.
«Ainuüksi selle aasta esimese kolme kuuga on Netivalvur reageerinud enam kui 365 tuhandele ohule, mis näitab selgelt, et meid ümbritsev digiruum on muutumas aina ohtlikumaks ja keerukamaks,» ütles Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann, «tuues Netivalvuri ka kodustesse kaabelvõrkudesse, suudame tagada veelgi laiema kaitse. Pole vahet, kas veebi sirvitakse arvutist, nutitelerist või isegi nutikülmikust.»
Netivalvur Kodu kasutamiseks ei pea teenusega liitunud kliendid ise midagi tegema. Nutikas süsteem jälgib pidevalt võrgus toimuvat ning reageerib ohtude tuvastamisel automaatselt. Näiteks juhtudel, kui keegi avab meili teel saadetud pahavara sisaldava lingi või külastab veebilehte, mis võib kasutajale või seadmele kuidagi kahju teha. Ohu ilmnemisel kuvatakse selle kohta ekraanile hoiatus.
Teenuse kasutamisel ei muutu aeglasemaks internetiühendus ning kõikide seadmete kaitsmiseks ei tule teha muud, kui teenus võrgus aktiveerida.
«Netivalvur Kodu on heaks viisiks ka nooremate ning vanemate pereliikmetele kaitsmisel. Kuigi neil ei pruugi endal olla täpseid teadmisi küberohtudest või digipädevust viirusetõrje valimiseks, siis saab olla kindel, et koduses internetivõrgus on nad igal juhul alati kaitstud,» lisas Ploomann.
Netivalvur Kodu kuuhinnaks on 2,99 eurot ning teenuse toel saab kaitsta piiramatut hulka koduse võrguga liitunud seadmeid. Netivalvur Kodu teenust saavad kasutada nii kaabelinterneti kui ka üle õhu internetiteenuse kliendid.
Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga tõusis selle aasta alguses Netivalvuri poolt tuvastatud ohtude hulk ligi 1500 protsenti. Ainuüksi märtsis pidi teenus reageerima ligi 170 000 ohule ning rünnakute hulk liigub järjest tõusvas joones, kusjuures kõige suuremateks ohtudeks on jätkuvalt võltsitud veebilehed ja äpid, õngitsuskirjad ja libaloosid.
Näiteks on viimastel kuudel levinud viimistletud välimusega võltsitud pangalehed ja e-poed, mille kaudu on saadud ligipääs inimeste pangakontole, et sealt seejärel raha varastada.
Niisamuti on aktiivselt levinud võltsitud Outlooki ja Tinderi sisselogimislehed. Tuntud lehti jäljendavate pettuste kõrval on aktiivselt levinud ka portaalid, mis lubavad inimestele raha selle eest, et nad krüptovaluutade reklaame vaataksid.
«Uusi ohte tekib iga päev ja nendega kursis püsimine võib olla keeruline. Netivalvuriga üritame seda koormat kergendada ja tagada, et ohtlikele lehtedele ei satutaks isegi siis, kui konkreetsest pettuse tüübist kunagi kuulnud pole,» lisas Ploomann.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)