:format(webp)/nginx/o/2023/06/20/15402630t1h73c1.jpg)
Tehnoloogiaettevõtja ja endise Eesti vormelisõidu meistri Tõnis Vanaselja firma tõi avalikkuse ette Eesti inseneride loodud superauto Kalana, mille tellimiseks on juba pooleteiseaastane järjekord ja mille eesmärk on anda sõitjale Vormel-1 kogemus, olemata ise vormelipiloot. Ettevõtja sõnul on uute edulugude takistuseks aga inseneride põud.
Eile Itaalias Vairano ringrajal esimest korda päevavalgust näinud superautot on Tõnis Vanaselja sõnul arendatud üle seitsme aasta ja peamise töö on ära teinud Eesti insenerid ja disainerid. Kahekohaline superauto Kalana suudab arendada kiirust kuni 340 kilomeetrini tunnis, aga see pole vormelisõidu endise Eesti meistri kinnitusel auto suurim tugevus.
«Värsked testid kinnitavad, et Kalana surujõud ehk suurtel kiirustel teel püsimine on parem kui näiteks 2008. aasta Vormel 1 autodel. Paari nädala eest lõi Kalana surujõu absoluutse rekordi Pininfarina tuuletunnelis, kus on testitud ka näiteks paljusid Ferrari mudeleid. Kuigi Kalanat tavaliste tänava-superautodega võrrelda on keeruline, tähendab see lihtsalt öelduna, et auto on kurvis sama kiire kui konkurendid sirgel,» selgitas Vanaselja.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/20/15402631t1h05ef.jpg)
«Tellija soovil on võimalik ehitada auto selliseks, et selle saab registrisse kanda ja sellega tänavatel liigelda, ühtlasi aga ka saada ringrajal igas mõttes Vormel 1 lähedane sõidukogemus, olemata ise Vormel 1 piloot. Teist sellist autot maailmas veel ei ole,» rääkis võidusõitjast ettevõtja.
Tehnoloogiafirma Oldbac omaniku sõnul maksab üks Kalana seitsmekohalise summa ja täna tellides saaks auto kätte umbes pooleteise aasta pärast.
/nginx/o/2023/06/20/15402637t1hbce2.jpg)
«Kalana on alles esimene pääsuke ja uued mudelid on juba plaanis. Kalana ega järgmised mudelid ei ole kindlasti masstooted, iga sõiduk tuleb veidi erinev ja maht jääb viie-kuue auto juurde aastas,» ütles Vanaselja.
Superauto on nime saanud Kalana küla järgi Hiiumaal. «Sealt on pärit mu vanaema ja seal oli minu lapsepõlvesuvede mängumaa,» selgitas Vanaselja.
Insenerist ettevõtja tõi välja, et uus superauto iseloomustab ühtlasi seda, kuhu on jõudnud Eesti Inseneeria ja tark tööstus.
/nginx/o/2023/06/20/15402638t1h3d92.jpg)
«Eestis on tegelikult sadu tööstusettevõtteid, kes loovad keerulisi ja kalleid seadmeid või komponente, maksavad kõrgemat palka kui IT-sektor ja kelle klient on näiteks kosmosetööstus. Küll aga ei käi Eesti haridus kahjuks targa tööstuse vajadustega kaasas ja see probleem on juba väga terav,» nentis Vanaselja.
«Kalana sündis muuhulgas tänu sellele, et grupp entusiaste võitles omal ajal välja tudengivormeli projekti. Aga me ei saa sellistele juhustele lootma jääda. Kui riik lahendaks ära tehnoloogiahariduse probleemid ja suunaks noori rohkem seda õppima, näeksime igal aastal uusi tooteid nagu Kalana,» lisas ettevõtja.
/nginx/o/2023/06/20/15402639t1h0f63.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)