Elisa juhib mobiilsidevõrgu energiakasutust tehisintellekti ja liitiumakude toel
3. juuli 2023, 11:13
/nginx/o/2022/06/16/14631099t1hfee6.jpg)
Elisa varustab selle aasta jooksul ligi 100 mobiilside tugijaama uute liitiumakudega ja võtab kasutusele tehisintellekti- ehk TI-põhise energiaplatvormi, mis lubab energiakasutuse tipphetkedel tugijaamad elektrivõrgust eraldada ja kasutada nende töös hoidmiseks akudesse salvestatud soodsat ning puhast elektrit. Sammu toel paraneb nii võrgu toimepidevus, efektiivsus kui ka jätkusuutlikkus.
Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu sõnul on Elisa eesmärgiks järgneva kümne aasta jooksul varustada kõik mobiilimastid 100% lokaalsete taastuvenergia lahendustega ja vähendada ettevõtte jalajälge.
«Tänaseks on Elisa juba rajanud 13 sidemasti juurde päikeseelektrijaamad. Liitiumakude ja TI-platvormi kasutuselevõtt on järgmine samm pikema strateegilise eesmärgi täitmisel, sest saame vähendada energiakasutust tipuhetkedel elektrit akudesse salvestades ja seda nutikalt kasutades,» kinnitas Hiiepuu, «seni kuni Elisa enda taastuvenergia lahendused saavad täismahus välja ehitatud, kasutame oma tugijaamades rohelistest allikatest pärit energiat, mis on toodetud tuulest, veest, päikesest, tuumaenergiast, biogaasist või biomassist.»
Tugijaamade juurde paigaldatakse sõltuvalt konkreetse asukoha vajadustest 5-20 kWh mahutavusega akuplokid, mille tööd juhitakse tehisintellektil põhineva süsteemi abil. Tulevikukindla lahendusena on võimalik akuelemente lisada või eemaldada, et vastata muutuvatele nõudmistele ja tingimustele. Heaperemeheliku kasutusega on liitiumakude ennustatav eluiga vähemalt 10 aastat, tänastel pliiakudel aga kuni 5 aastat.
Hiiepuu tõi välja, et elektriautodest tuttavad liitiumakud on oluline samm edasi roheenergia lahenduste kasutusele võtmisel. Nutikas süsteem töötab autonoomselt ja laeb akusid aegadel, mil elektrihinnad on soodsad ning tulevikus hakatakse nende laadimiseks kasutama ka tugijaamade juurde paigaldatud päikeseparke. Sõltuvalt aku suurusest kulub selle laadimiseks kuni neli tundi, misjuures rakendatakse optimaalset laadimiskiirust, et akude eluiga mitte lühendada.
«Ettevõtted saavad oma jalajälge vähendada üksnes sihikindla ja tulevikku vaatava tegevuse toel. Rohepööre nõuab investeeringuid ja julget tegutsemist, tipptasemel tulevikutehnoloogia rakendamist ja uuendusmeelsust,» lisas Hiiepuu. «Uue AI-platvormi toel saame tipuhetkedel vähendada sõltuvust võrgust, kasutada säästlikumal ajal toodetud elektrienergiat ja tõsta kogu võrgu toimepidevust.»
Täislaetud aku suudab kõrgete energiahindade kompenseerimiseks tugijaama töös hoida kolm kuni kuus tundi ning vahetus võrgutoitelt akutoitele toimub hetkeliselt, omamata teenuste tööle mingit mõju. Toimepidevuse tagamiseks jäetakse vähemalt 30% talletatud energiast alati reservi, et hoida tugijaamasid töös näiteks lühiajaliste voolukatkestuse korral.
«Oleme kogu süsteemi üles ehitanud nii, et tagada akude võimalikult pikk eluiga. Seega rakendab TI-tehnoloogia optimaalset laadimiskiirust ja tagab, et akusid ei laetaks liialt tihti täiesti tühjaks, mis vähendaks nende potentsiaalset kasutusvälpa,» ütles Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli, «Esimesed TI-süsteemi toel töötavad liitiumakud on tänaseks pilootprojektina kasutusel olnud ligi pool aastat ja näeme, et need töötavad laitmatult.»
Selle aasta jooksul paigaldatakse uued akud ligi 100 tugijaama juurde. Täpsed asukohad valitakse sõltuvalt elutähtsa teenuse osutamise nõuetest ja erinevate sidemastide prioriteetsusest. Järgnevate aastate jooksul on plaanis liitiumakudega varustatud tugijaamade hulka veelgi suurendada.
Edendades energiatõhusust ja roheenergiat ettevõttes vähendame süsinikuemissioone ja kasutame olemasolevaid ressursse jätkusuutlikul viisil.