Autoekspert Arno Sillati hinnangul on uute sõidukite registreerimine küll kerges tõusus võrreldes eelmise aastaga, kuid sellele vaatamata on müüginumbrid madalad nii Eestis kui ka mujal Euroopas: «Üldine tootmisvõimekus on täna kindlasti suurem, kui müüginumbrid peegeldavad ning seda põhjustab osaliselt elektriautode kättesaamatus, mis on tingitud tooraine puudusest. Kui elektriautosid ei ole võimalik nii palju toota kui tahaks, siis sisepõlemismootoriga autosid ei saa ilma kopsakate trahvideta toota nii palju kui tahaks, sest autotootmist dikteerivad saastekvoodid,» selgitas Sillat ning lisas, et üldist müüki mõjutab kindlasti ka ebakindlus maailmamajanduses.
«Elektriakude puuduse mõju automüügis näeme tõenäoliselt veel pikalt ning ka Euroopa Kontrollikoda on toonud välja, et 2035. aastaks seatud eesmärk loobuda täielikult sisepõlemismootorist on ebarealistlik. Mis edasi saab, on keeruline prognoosida ning võib-olla ei ole õiget lahendust veel üldse leitudki,» arvas autoekspert.
Transpordiameti andmete põhjal registreeriti selle aasta esimesel poolaastal kokku 12 236 M1 kategooria sõiduautot, mis on ligi 10% rohkem kui mullu samal perioodil. Enimmüüdud automargid olid Toyota (1884), Škoda (1839) ning Audi (1588). N1 kategooria tarbesõidukeid müüdi 1840, mis on 214 võrra vähem kui aasta varem. Populaarseimad margid olid Toyota (457), Renault (374) ja Ford (183). Ultraluksusautode kategoorias müüdi esimesel poolaastal 29 Bentleyt, 27 Lamborghinit ja 12 Ferrarit.
Esimese poolaasta statistika põhjal on näha bensiini- ja diiselautode osakaalu vähenemist ning alternatiivkütuste tõusu. Suurima osa haaravad hübriidautod, mis moodustavad juba ligi 40% esimese kuue kuu automüügist. Elektriautod moodustavad kogumüügist ligikaudu 5,3%.