ChatGPT kaevati autoriõiguste rikkumise pärast kohtusse!

Arutelu tekstirobotite kasutamise ja autoriõiguste üle on kuumenemas. Foto: Pexels

Koomik ja kirjanik Sarah Silverman esitas koos kahe teise kirjanikuga OpenAI ja Meta vastu hagi autoriõiguste rikkumise eest.

Kirjanikud väidavad, et OpenAI väga populaarset ChatGPTd ja Meta enda tehisintellekti keelemudelit LLaMAt treeniti nende raamatute põhjal ilma nende nõusolekuta, vahendab The Guardian.

See on järjekordne õiguslik katsumus tehisintellektil põhinevate tekstirobotite arendamisel. Suureks probleemiks on see, et tekstiroboteid treenitakse veebi andmete (sealhulgas autoriõigustega kaitstud tööde) põhjal ning nende autoritele ei maksta hüvitist. Silverman peab kohtus edukalt tõestama, et ChatGPT rikkus tema autoriõigusi.

Tekstirobot? Ei, plagiaadirobot!

Oma hagis väidavad Silverman ja tema kaashagejad (ilukirjanik Christopher Golden ja Richard Kadrey), et kui sisestada ChatGPTsse teatud «käsud», loob tekstirobot kokkuvõtted hagejate autoriõigustega kaitstud teostest, mis on võimalik ainult sel juhul, kui ChatGPTd on treenitud hagejate autoriõigustega kaitstud teoste põhjal.

«Kostjad saavad ChatGPTd kasutades hagejate autoriõigustega kaitstud materjalidest kasu,» on hagis kirjas.

Hagi kohaselt suutis ChatGPT teha Silvermani raamatust «The Bedwetter» mitte ainult kokkuvõtteid, vaid isegi terveid lõike sõna-sõnalt refereerida.

Kunstnikud on raevus

Kirjanikud ja kunstnikud on mures, et tehisintellekti mudelid kasutavad nende töid ilma nõusolekuta. Selle aasta alguses kaevati Stability AI (pildigeneraatori Stable Diffusion looja) ja Midjourney kohtusse, kuna nad kasutasid kunstnike loomet tehisintellekti treenimiseks.

Getty Images kaebas samuti Stability AI autoriõiguste rikkumise eest kohtusse, kuna Getty Images fotosid on Stable Diffusioni treenimiseks kasutatud.

OpenAI silmapiiril on tõesti suured probleemid. Eelmisel kuul esitas Californias asuv advokaadibüroo OpenAI vastu ühishagi, väites, et ChatGPT rikkus mitmete inimeste autoriõigusi.

Et need kohtuasjad päriselt ka hagejate kasuks lahendatakse, pole väga lootusrikas. Peamine probleem on hetkel see, et tehisintellekti arendajad kasutasid ebaseaduslikke allikaid, et pääseda ligi autoriõigustega kaitstud loomingule, kuid advokaatidel on seda raske tõestada.