Nolan: «Oppenheimer» on hoiatus tehisintellektist kinni haaranud maailmale

Näitleja Cillian Murphy kehastab Christopher Nolani uues filmis dr J. Robert Oppenheimerit Foto: Melinda Sue Gordon

Uues «Oppenheimeri» filmis jutustatud aatomipommi leiutamise lugu on «hoiatus» tehisintellektist kinni haaranud maailmale, toonitab filmi režissöör Christopher Nolan.

Briti päritolu «Memento», «Dunkirki» ja «Batmani» triloogia looja usub, et suur osa meie tehisaruga seotud ahastusest tuleneb (Robert) Oppenheimerist, füüsikust, kes aitas teise maailmasõja ajal tuumarelvi leiutada.

See, mida ta koos oma meeskonnaga USA Los Alamose laboris tegi, oli «teaduse ülim väljendus... väga positiivne asi, millel on ülimad negatiivsed tagajärjed,» ütles Nolan.

Tehisaru uurijad viitavad praegusele hetkele kui «Oppenheimeri momendile».

Sarnaselt tolleaegsete ehmatavate edusammudega tekitab tehisintellekt nüüd samasuguseid hirme – kas suudame võimsa tehnoloogia kasutamist kontrollida?

Mõned muretsevad, et tehisaru võib oma loojate eest põgeneda ja inimkonda ohustada. Sama kardeti ka 80 aasta eest, tuumaajastu koidikul.

«See oli hetk ajaloos, nii nagu ka tänane,» ütles Nolani filmi peaosatäitja Cillian Murphy, kes kehastab kammitsetud teadlast. Nolan ja Murphy vestlesid AFPga Pariisis, sel nädalavahetusel esilinastuva filmi promotuuril.

«Tehisaru uurijad viitavad praegusele hetkele kui «Oppenheimeri momendile»,» ütles Nolan, viidates esimestele aatomikatsetustele, mil mõni kardetud tuumalõhustumine viiks kontrollimatu ahelreaktsioonini, mis pulveriseeriks kogu planeedi.

Režissööri sõnul usuvad paljud, et nende relvade olemasolu kaudu on maailm vähemalt mingi stabiilsuse saavutanud.

Need, kes praegu tehisaru kallal töötavad, otsivad tema loost «mõningaid juhiseid selle kohta, milline võiks olla nende vastutus – mida nad peaksid tegema», ütles Nolan. «Aga ma arvan, et see lugu ei paku lihtsaid vastuseid. See on hoiatav lugu. See näitab ohte.»

«Uute tehnoloogiate tekkimisega kaasneb üsna sageli hirm teadmatuse ees,» väitis ta.

Nolani draama toob meieni dilemma, mida kogesid Manhattani projekti kallal töötanud teadlased. Nende ülesanne oli arendada pommid, mis hiljem Hiroshimale ja Nagasakile heideti. «Nad olid esimese maailmasõja läbi elanud ja püüdsid teist maailmasõda lõpetada,» ütles ta.

Oppenheimer võitles asjatult tuumarelvade rahvusvahelise kontrolli rakendamise eest, lootes, et see toob kaasa rahu. Režissööri sõnul usuvad paljud, et nende relvade olemasolu kaudu on maailm vähemalt mingi stabiilsuse saavutanud. «Mind isiklikult selline käsitlus ei rahusta, kuid see näitab, et antud dilemmale ei ole lihtsaid vastuseid.»

Manhattani projekti juhti kindral Leslie Grovesi mängiv näitleja Matt Damoni sõnul meenutas viimane aasta talle, et tuumakatastroofi oht on väga päris. «Kuidas ma selle unustasin? Külm sõda justkui lõppes ja mu aju mängis mulle trikki ja ütles, et OK, paneme mure eest ära, selle pärast ei pea enam muretsema – see mõte on absurdne!»

Aga niipea, kui Venemaa Ukrainasse tungis, «muutus see üleöö meie kõigi jaoks kõige olulisemaks asjaks, millele mõelda», ütles 52-aastane näitleja.