/nginx/o/2023/08/07/15505642t1h068b.png)
Kreekas, Itaalias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias on hetkel El Niño hoiatus, mis annab märku põlengu jaoks ideaalsetest kuivadest tingimustest. Seetõttu on toimumas võidujooks parima varajase reageerimise tehnoloogia väljatöötamiseks. Parim võimalus metsatulekahju ohjeldada on varakult reageerida, mistõttu üritavad uued mudelid jõud tehisintellektiga ühendada.
Pano AIst, mis valvab üle 2,4 miljoni hektari maad Californias, Colorados, Oregonis, Washingtonis, Idahos ja Montanas, on saanud juhtiv metsatulekahjude sihikule suunatud tehisintellekti idufirma ning laiendab oma katet Austraalias.
Tehnoloogia tuvastab tulekahjuohu reaalajas, hindab ohte ja hoiatab tuletõrjemeeskondi, pakkudes kõikehõlmavaid andmeid, mis võivad säästa aega ja olla kasulik tööriist.
Kaamerad, mis suudavad skaneerida 360 kraadi, on paigutatud kõrgele vaatepunktile ja jälgivad pidevalt maastikku, otsides suitsu. Kaamerad suudavad jälgida kuni 24 km kaugusele igas suunas, jäädvustada kõrglahutusega kaadreid ja kasutada süvaõpet tulekahjude tuvastamiseks, nende ohu liigitamiseks, asukoha kindlaks määramiseks ja tõenäolise liikumiskiiruse ja leviku suuna kohta lisateabe kogumiseks.
«Meie Pano töörühm koosneb endistest tuletõrjespetsialistidest ja maailmatasemel tehnoloogidest, kes on kokku tulnud, et luua tuletõrjujatele parimad võimalikud tööriistad,» ütles Arvind Satyam, ärijuht ja Pano AI asutajaliige.
/nginx/o/2023/08/07/15505643t1h3b02.png)
Üha enam uuritakse, kuidas saaks tehisintellekti koos pilve- ja satelliidiandmetega ühendada, et minimeerida aega ohu tuvastamise ja tuletõrjemeeskondade mobiliseerimise vahel. Teised idufirmad, nagu Firestory, kasutavad pilvepõhiseid andmeid ja tehisintellekti, et aidata ennustada võimalikke metsatulekahjude ohualasid.
2022. aastal juhtis Maailma Majandusfoorum Türgis pilootprogrammi FireAid, mis kasutas tulekahjude puhkemise ennustamiseks tehisintellekti ja masinõppe algoritme. Selle tulemusel õnnestus 80 protsendi ulatuses täpselt prognoosida tulekahjude toimumist 24 tundi enne tähtaega, mis andis ametivõimudele aega ennetavalt reageerida.
Kaameravalve ja tehisintellekt mängivad samuti rolli tulekahjust taastumise strateegiates, mis aitab teadlastel mõista, kuidas loodus ja metsloomad pärast laastavaid põlenguid taastuvad.
Metsatulekahjude ülemaailmseks kuluks hinnatakse igal aastal üle 45 miljardi euro. 2021. aastal paiskasid tulekahjud atmosfääri umbes 6450 megatonni CO2. Aastatel 2019–2020 hukkus Austraalia suvetulekahjudes ja kaotas kodu kolm miljardit looma.
Alates 2000. aastast on USAs toimunud 1,5 miljonit metsatulekahju. 1. juuni 2023 seisuga on ainuüksi sel aastal 18 300 põlengut mõjutanud 2068 ruutkilomeetrit.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)