Kallas digitippkohtumisel: riik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektita

Kaja Kallas. Foto: Valitsus

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles tänasel Tallinna digitippkohtumisel, et kuigi demokraatia ees seisavad suured väljakutsed ja autoritaarsed režiimid kasutavad digiajastu tööriistu vaba ühiskonna vastu, on vabal maailmal ühiste jõupingutustega võimalik demokraatiat tehnoloogia abil tugevdada.

Kallas märkis demokraatia ja tehnoloogia seostele keskenduva tippkohtumise avasõnavõtus, et vabal maailmal on võimalus tehnoloogiat kasutada demokraatia tugevdamiseks. «Demokraatlikud riigid peavad rohkem keskenduma sellele, kuidas saame tehnoloogia avatud ja vastupidavate ühiskondade heaks tööle panna. Selleks on oluline avatus, reageerimine inimeste vajadustele, vastupidavus ja koostöö,» rõhutas Kallas.

Kallas tõi näiteid, kuidas tehnoloogia toetab avatud ühiskondi ja koostööd näiteks sõjakuritegude uurimisel, Ukraina sõjapõgenike abistamisel või globaalsete algatuste edendamisel, nagu näiteks eestlaste loodud maailmakoristuspäev. «Avatud majandus ja avatud ühiskond tugevdavad üksteist. Erinevalt autoritaarsetest režiimidest ei pea demokraatiad otsima võimatut tasakaalu: kuidas saavutada majanduskasvu soodustamiseks vajalikku piisavat avatust ilma poliitilist kontrolli kaotamata,» sõnas Kallas.

«Siin Euroopas muretsen ma aga hoopis teistsuguse tasakaalu pärast – kuidas tagada, et me ei reguleeriks uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid üle soovist kaitsta oma kodanikke. Sellega me hoopis aeglustaksime paljusid tehnoloogiate pakutavaid eeliseid,» märkis Kallas.

Kaja Kallas Foto: Valitsus

Kallas rõhutas, et valitsused ei tohi olla tehnoloogilise arengu passiivsed jälgijad. «Peame vastama inimeste vajadustele ja meie aja väljakutsetele. Eestis me ehitame personaliseeritud riiki, et pakkuda ennetavalt kõigile inimestele ja ettevõtetele vajalikke teenuseid efektiivselt, õigel ajal ja viisil. Näiteks personaliseeritud meditsiin aitab sihistada elupäästvat arstiabi. Personaliseeritud õppekavad aitavad sobitada haridust iga õpilase vajadustega,» rääkis ta Eesti kogemusest.

Kallas märkis, et kasutada tuleb ka AI tohutut potentsiaali, õppida tundma selle riske ja kuidas neid riske maandada. «Riik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektita. AI aitab tuvastada pettuseid, automatiserida toetuste maksmist, pakkuda inimestele paremaid töökohti. See toob juurde ka kolmanda suuna: piisava tehnoloogilise vastupidavuse ehitamine küberrünnakutele. Sõda ei käi mitte ainult Ukrainas, vaid ka küberruumis, Venemaa sihilikult ründab andmekeskuseid. Peame kohanema kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga. Eesti praktiliselt kahekordistas eelmisel aastal küberjulgeoleku eelarvet. Lisaks sellele panustame kaitsesse 3 protsenti SKTst.» Kallas kutsus üles ka teisi riike küberkaitsesse ja julgeolekusse rohkem panustama.

«Avatus, reageerimisvõime ja vastupidavus on demokraatliku ja avatud ühiskonna märkideks, kus tehnoloogia saab olla suureks abiks. Aga viimane oluline osa on selle kõige juures koostöö. «Eelkõige tähendab see praegu Ukraina toetamist kuni võiduni. Humanitaar- ja relvaabi andmist, aga ka aidata Ukrainal saada NATOsse ja Euroopa Liitu,» ütles Kallas.

«Samuti peame ühiselt lisaks avaliku sektori koostööle arendama ka koostööd erasektoriga. Hea näide on selleks Ukraina, kus erasektoriga tehakse koostööd küberkaitse valdkonnas ja see on toonud suurt edu,» lisas peaminister.