Vastu tahtmist pornostaar? Küberpolitsei jahib inimestest tehisintellekti abiga tehtud intiimpilte

Tehisintellekt võib välja mõelda mis iganes pilte, kuid seda kasutatakse aina rohkem ka päris inimestest intiimsete piltide ja videote loomiseks. Selliste piltide levik on viimastel aastatel kasvanud lausa mitu korda. Foto: Stefan Keller / Pixabay

Maailmas levib praegu uus pornotööstuse trend, kus päris inimestest tehakse tehisintellekti abiga intiimpilte ilma nende nõusolekuta. Need, kellel on originaalfoto ja kes on pildilt äratuntavad, saavad selle esitada tõestusmaterjalina rahvusvahelisele organisatsioonile, mis asub siis Internetti lekkinud intiimpilte tagasi kutsuma.

Tundub, et kord juba veebi lekkinud pilte on sama võimatu tagasi kutsuda, nagu hambapastat tuubi tagasi toppida, kuid selleks loodud rahvusvahelisel organisatsioonil StopNCII.org on tugev seljatagune. Sõlmitud on koostöökokkulepped kõigi suurimate sotsiaalmeediaplatvormidega, sealhulgas Facebooki, Instagrami, Redditi, OnlyFansi ja TikTokiga, ning nendega koostöös muudetakse selliste piltide levitamine kui mitte võimatuks, siis palju raskemaks. Facebooki omanikfirma Meta oli koguni organisatsiooni üks algatajatest 2021. aastal.

Tehisintellekt on pornotööstuse jaoks hindamatu tööriist

Kui varem pidi intiimpiltide avalikus meedias üles riputaja need kuskilt saama, siis nüüd pole seda enam vaja. Tehisintellekti pilditööriistad võivad mõne siivsa pildi põhjal luua mistahes siivutuid fotosid ja videoid, mida kasutada kas pildil olijalt väljapressimiseks või raha teenimiseks mingil muul moel.

Ettevõte Deeptrace Labs, mis on süvavõltsingute tuvastamiseks mõeldud tehisintellektiteenuse looja, on avastanud, et võltsvideote arv kasvab praegu muret tekitava kiirusega. Firma uuringuaruandes jõutakse järeldusele, et süvavõltsingute arv Internetis on viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Labor tuvastas 14 678 süvavõltsitud videot mitmel voogedastusplatvormil ja pornosaitidel, mis on 100 protsenti rohkem kui 2018. aastal.

Uuring näitas ka, et 96 protsenti neist võltsitud videotest on tehtud naistest, enamasti kuulsustest, kelle pilte muudetakse ilma nende nõusolekuta. Kuid ka tavalisi inimesi satub nii-öelda pornokättemaksu ohvriks või kasutatakse neid lihtsalt ära näiteks tehisintellekti loodud alastipiltide müümiseks.

Kuidas intiimpiltide küberpolitsei töötab?

StopNCII.org töötab Suurbritannias oleva infoliini «Revenge Porn Helpline» eestvõttel ja ühendab paljusid organisatsioone maailmas. Nende veebilehel saab ühe lihtsa ankeediga esitada avalduse ja küberpolitsei asub juhtumit uurima. 

Selleks tuleb teha järgmised sammud:

• Vali oma seadmest mis tahes intiimne pilt või video, mille kohta soovid avaldust teha.
• StopNCII.org loob piltidest ja videotest nii-öelda digitaalse sõrmejälje (räsi). Kasutaja seadmest saadetakse vaid see räsi, kuid mitte pilti või videot ennast. Meedia sisu ei laadita kuskile üles.
• Kui juhtum läheb menetlusse, saab selle oleku kontrollimiseks juhtumi numbri koos PIN-koodiga.
• Osalevad ettevõtted otsivad vasteid räsile ja eemaldavad kõik selle vasted oma süsteemist, kui see rikub nende eeskirju.
• StopNCII.org jätkab perioodiliselt räsile vastete otsimist
• Iga juhtumi edenemist saab näha või selle tagasi võtta.

Platvorm väidab, et nende eduka eemaldamise määr on seni olnud üle 90 protsendi, samuti tehisintellekti lahenduste abiga on juba Internetist edukalt leitud ning eemaldatud üle 200 000 nõusolekuta intiimpildi.

Veebipolitseinik: sotsiaalmeediakontod tuleks teha võimalikult kinniseks

Eestis tegelevad ahistamisjuhtumitega Internetis veebipolitseinikud. Mida teha, kui keegi on leidnud endast tehisintellekti poolt manipuleeritud intiimpildi ja see levib Internetis? 

Vastab veebipolitseinik Elerin Tetsmann:

«Kui keegi on endast või lähedasest veebis leidnud privaatse sisuga pildi või video, siis esmalt oleks vaja vaadata, kus see on üles laetud ja kuidas see levib.

Kui näiteks levib mõnes sotsiaalmeediagrupis, tuleks kohe ühendust võtta sealse grupi administraatoriga, samuti seda postitust korduvalt «raporteerida» ning ka keskkonda ennast teavitada, et see on ebasobiv sisu.

Kui intiimne kaader liigub privaatsetes sõnumites, siis paluda kõiki oma tuttavaid, kes selles kanalis liiguvad, et nad ei jagaks seda omakorda edasi. Hea oleks olla ka otsekontaktis selle isikuga, kellest sellise sisu levik on alguse saanud. Paluda tal selle jagamine lõpetada. Alati võib kaasata ka veebipolitseiniku ja küsida üle, kuidas toimida.

Selliste olukordade vältimiseks tasuks kõik sotsiaalmeediakontod teha võimalikult kinniseks ja privaatseks, et ükski võõras sinna üldse ei pääseks pilte näppama või siis oleks teda seal ootamas väga minimaalne info konto omaniku kohta.

Kõik postitused, olgu need siis pildiga või pildita, mõtle enne ülesriputamist läbi, kas sellest ei tule mingit kahju endale või lähedastele. Aeg-ajalt vaata üle, mida näiteks Google'i otsing sinu kohta väljastab, kas seal on selliseid andmeid või sisu, mida sa ei soovi jagada. Igaühel on võimalik pöörduda ka Google´i poole palvega kuvatud sisu sealt otsinguloendist eemaldada.»