Sobiva suverehvi leiab igast hinnaklassist

Teele kogunenud vihmavesi on ohtlik ja nõuab teelpüsimiseks kvaliteetseid rehve. Foto: Margus Ansu

Aprilli algusest saab Eestis sõita suverehvidega. Kuid enne rehvivahetust tasuks veenduda, kas olemasolevad rehvid on ikka sõidukorras või tasuks uued soetada.

Selleks, et hoida auto kindlalt teel ning vältida probleeme, tuleks olemasolevad suverehvid enne autole alla panekut kriitiliselt üle vaadata. Uute rehvide ostmisel hoia silm peal hinna ja kvaliteedi suhtel, sest odavam rehv ei pruugi alati olla see, mida vajad.

Alates 1. aprillist on võimalik meie kliimas juba suverehvidega ringi sõita ning kevade lähenemine paneb autoomanikud oma suverehve takseerima ning vajadusel uusi ostma. Kuid milline üks kvaliteetne rehv olema peab?

Rehvivahetusele mõtle aegsasti
Nii Kummihai OÜ müügijuht Eerik Karlson kui Rehvid.com’i opereeriva Vevid ASi esindaja Andrus Laurimaa kinnitavad, et eelkõige tuleks uute rehvide ostmisele mõelda siis, kui vanade rehvimuster juba kriitilisele kulumise piirile hakkab lähenema. Lisaks tuleb uute rehvide ostmisel jälgida seaduses sätestatut.

«Kui mustri sügavus on juba alla 3 mm, oleks mõistlik hakata uusi suverehve vaatama,» ütleb Eerik Karlson. «Muidugi sõltub rehvide vahetamise vajadus juhi kogemusest ning sõiduoskustest, samuti sellest, kas sõidetakse peamiselt maanteel või linnas. Samuti oleks hädavajalik rehvid välja vahetada, kui esineb pragusid või munasid rehvi pindadel.»

«Kui autojuht tunneb, et vaatamata piisavale mustri sügavusele käitub auto siiski ebakindlalt ning see häirib, tasub alati rehvivahetusele mõelda – kõige tähtsam on turvalisus,» kinnitab ka Andrus Laurimaa.

Rehvide kasutamisel jälgi seadusi
Rehvisügavus peab olema direktiivi järgi 89/459/EMÜ suverehvi puhul üle 1,6 mm. Samuti peavad olema ühel teljel samasugused rehvid. «Kui ei ole tegemist neljaveolise sõidukiga, võivad olla esisillal ühe tootja rehvid ja tagasillal teise tootja rehvid,» ütleb Karlson.

Ühel sillal erinevaid rehve aga kasutada ei tohi. Samuti ei või kasutada ühel sõidukil samaaegselt M+S märgistusega rehve ning suverehve. Kui siiski on soov lamell­rehve suvel kasutada, siis peavad need olema kõigil neljal veljel.

Ka rehvide mõõdud peavad vastama tootjapoolsetele ettekirjutustele. «See tagab kiirusenäidikute õigsuse ja vastab muudele nõuetele, mis antud sõidukile on seatud. Kui paigaldada tunduvalt madalam rehv kui ette nähtud, võivad paljud liikuvosad – amordid, vedrud, puksid – saada suurema koormuse ja teravamaid lööke tee­aukudelt. Sellest tulenevalt võivad remondiarved suureneda,» tõdeb Karlson.

Turvalisus, mugavus, kvaliteet
Millised on aga kvaliteetsed suverehvid ning kuidas leida sobiv? Andrus Laurimaa toob esile, et ideaalne suverehv peab olema hea pidamisega nii kuival kui märjal teel, vaikne, suure läbisõiduga ja seejuures odav. «Kahjuks selliseid ideaalseid rehve ei tehta,» ütleb Laurimaa. Seetõttu peavad rehvitootjad tegema kompromisse.

Nii ongi tootjatel suveks pakkuda mitmesuguseid tooteid, mis on suunatud erineva eelistusega tarbijatele. Sobivad rehvid leiavad nii need autojuhid, kes hindavad ökonoomsust ja suurt läbisõitu, kui ka need, kes eelistavad mugavust või siis sportlikkust. «Igaüks peaks enda jaoks välja mõtlema, mis on tema jaoks rehvis kõige olulisem ning küll siis spetsialist oskab ka õiget rehvi soovitada,» ütleb Laurimaa.

Eerik Karlsoni sõnul on häid suverehve palju, kuid mõningaid aspekte võiks eriti silmas pidada. «Näiteks võiksid suverehvid olla pehme seguga ning rohke kummisisaldusega,» ütleb ta. «See tagab parema pidamise kuival asfaldil.» Hoiatusena ütleb ta, et paljud odavad Hiina rehvid on justkui plastmassist ja nende pidamine võrreldes kallima tootja rehvidega tunduvalt halvem.

Samuti peetakse oluliseks kriteeriumiks mürataset. «Üldiselt on kallima tootja rehvid vaiksemad kui näiteks protekteeritud rehvid.» Samuti peaks jälgima, et ostetav rehv oleks suhteliselt uus, sest seistes rehvi kvaliteet halveneb.

Odavus versus kvaliteet
Kuid kas siis tõesti on odavama ja kallima rehvi vahel nii suur kvaliteedivahe, et see ei pruugi siinsetes oludes kliendi ootusi täita? Siinkohal Eerik Karlson nii kriitiline pole. «Erinevad tootjad teevad rehve erisugusest materjalist ning eri viisil.

Mõned rehvid lihtsalt on kallima tehnoloogiaga valmistatud ning annavad ka testides paremaid tulemusi.» Üldiselt on kallimad rehvid tema sõnul vastupidavamad erinevates ilmaoludes ja eri kiirustel. Samas mängivad ka siin rolli vajadused. «Kui sõidud on lühikesed ning ei ole oluline, et rehv oleks vaikne ja pehme, siis kõlbavad kasutada ka mõne odavama tootja rehvid,» kinnitab ta.

Sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega rehvi leiab igaüks. «Kui ikka hind on määrav ning päris Saksamaa kiirteedel pidevalt ei sõideta, siis leidub ka soodsamate rehvide seas täiesti sobivaid,» ütleb Karlson.
Andrus Laurimaa sõnul sõltub suverehvi hind mitmest tegurist.

«Kvaliteetrehvide tootjad, näiteks Michelin, Bridgestone, panustavad palju aega ja raha rehvide arendustöösse, mistõttu on nende toodete hind kõrgem kui nendel tootjatel, kes tootearendusse vähem panustavad.» Makstes rehvi eest rohkem saab üldjuhul ka paremate omadustega rehvi. «Teiseks oluliseks hinnamõjuriks on kiirus- ja koormusindeksid.

Mida suuremad need on, seda kallim on ka rehv.» Näiteks sama tootja rehv mõõdus 215/55R16 koormusindeksiga 93 maksab vähem kui rehv indeksiga 97. Kui aga autotootja on autole ette näinud paigaldada rehv koormusindeksiga 97, siis väiksema indeksiga odavamat rehvi ei tohigi paigaldada. Samuti pole sellel ka erilist mõtet, kuna õige koormusindeksiga rehv kestab kauem ning on vastupidavam löökaukudele.