Elektriautode turg Eestis kasvab stabiilselt kiiresti

Praegu müüdavatest uutest autodest on kuus protsenti elektrilised, Audi puhul aga iga viies. Foto: Audi Tallinn

Elektriauto või samaväärne sisepõlemismootoriga sõiduk? Audi esindaja sõnul langeb tarbijate valik järjest sagedamini elektriautole, kuid ka uue auto ostjate keskmine vanus on viimase kolme aastaga kukkunud nelja aasta võrra.

«Kui me võtame puhtalt protsentuaalselt, siis neli-viis aastat on elektriautode müügi kasv püsinud kahekordne. Alguses olid mahud väikesed: 30 ühikut, siis 60 ühikut, siis 120 ühikut. Tänaseks on kuus protsenti kõigist Eestis müüdavatest uutest autodest elektrilised,» ütles Audi Tallinna juhatuse liige Tomas Tibbing.

«Kui turu keskmine osakaal on kuus protsenti, siis Audil on viiendik kõigist tehasest välja sõitvatest autodest elektrilised,» lisab Tibbing.

Kõige tähtsam on, et laadimise pärast poleks vaja muretseda

«Kõige tähtsam on, et laadimise pärast poleks vaja muretseda. See tähendab, et koduse laadimise võimalus võiks olemas olla. Isegi kui inimene mõtleb, et töö juures on laadimisvõimalus olemas ja saab kasutada ka avalikke laadijaid, siis kui tahta elektriautot kasutada mugavalt, on kodus laadimine A ja O. Pole ka majanduslikult ratsionaalne pidevalt avalikku elektrilaadimist kasutada, sest ega see palju hinna poolest ei erine, kui võrrelda bensiini- või diisliautode kasutamisega,» jagab automüüja elektriautode ostjate kogemusi.

Teiseks pööravad inimesed tähelepanu sõiduulatusele. Siin on Tomas Tibbingi sõnul põhimõtteline erinevus: «Oluline on sõiduulatus, aga ka see, kuidas auto seda arvutab. On autotootjaid, kelle masinad kuvavad armatuurlauale sõiduulatuse ideaaltingimustes ja hakkavad seda vastavalt auto kasutamisele vähendama. Teisel juhul võtab sõiduk reaalajas arvesse kõiki käitumismaneere ja kuvab läbisõitu peamiselt miinimumkilometraaži järgi. Kas sõidetakse linnas või maanteel, kas istmesoojendused ja kliimaseade on sisse lülitatud, kas kihutatakse palju – kõik see avaldab sõiduulatusele mõju. Suurem eelis on kindlasti neil, kes elektriautoga ökonoomsemalt sõidavad.»

Laulja Ines, kes varem sõitis trendiauto Miniga, on elektriautot kasutanud viimased kolm aastat. Viimane kuu aega on ta sõitnud uue ja võimsama elektrilise Audi e-tron GTga. Ta kinnitab, et auto on tarbeese nii linnas kui ka lapsega asjaajamisel, aga samas peab auto võimaldama ka Eesti piires liikumist. 400 km sõiduulatusega saab seda pea alati teha vahepeal laadimata. Foto: Audi Tallinn

«Kolmandaks ei saa üle ega ümber sellest, et vajalik infrastruktuur riigis on ikka veel väljaehitamisel. Näiteks on traditsiooniliste kortermajade elanikele elektriautode omamine keerukas, sest puudub laadimisvõimekus. Või on perel maja küll olemas, kuid peakaitse on vaid 16 amprit, millega elektriauto laadimine on keerulisem. Siin tuleb oodata muutusi ja uusarendustes ongi laadimisvõimekuse olemasolu juba seadusega tagatud, mis on esimene samm,» räägib Tibbing.

Autoturg on muutumises

Nii nagu autoturg on muutumises, on muutumas ka autoostjad. «Kui kolm aastat tagasi oli keskmine uue auto ostja 49-aastane mees, siis praeguseks on keskmise autoostja vanus kukkunud neli aastat. Era- ja äriklientide osakaalud praegu veel muutunud ei ole,» märgib Audi esindaja.

«Lisaks on suurenenud tarbijate huvi proovida uusi autosid ja mingil määral aitasid inimeste huvi elektriautode vastu tõsta viimase kolme aasta kriisid – koroonaaeg, sellele järgnenud kiibikriis ja sõda Ukrainas, sest Ukrainas toodeti kuni eelmise aasta 24. veebruarini enamiku Euroopa autotootjate diiselmootorite mootorijuhtmestik. Viimaste aastate sündmused on pannud inimesed uude olukorda, murdnud mitmeid tabusid ja oleme elektriauto roolist leidnud ka kolmeliitrise töömahuga diiselmootori veendunud fänne.»