Tehisaju digiriigis: kas oht või abi?

tehnika.postimees.ee
Copy
Tehisaju on juba riigi teenistuses. Eesti pole küll selles valdkonnas esirinnas, kuid pole enam ka sabassörkija.
Tehisaju on juba riigi teenistuses. Eesti pole küll selles valdkonnas esirinnas, kuid pole enam ka sabassörkija. Foto: Claudia / Pixabay

Eesti avalik sektor on hakanud oma infosüsteemides üha rohkem rakendama tehisintellekti. Kuidas aitab tehisaju muuta digiriigi kasutajasõbralikumaks ning kas selle kasutamisega võib sattuda ohtu kriitilise infotaristu turvalisus, selgitab Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja arenduste alal Janek Rozov.

Tehisintellekti (TI) komponendiga projekte on oma töö tõhustamiseks rakendanud tänaseks umbes 60 avaliku sektori asutust. Rozovi sõnul aitab tehisaju muuta digitaliseeritud tööprotsesse paremaks. Seda rakendatakse näiteks andmeanalüüside läbiviimisel, keeletehnoloogias, vestlusrobotites ja mujal, kus saab kasutada masinõppemudeleid.

«Näiteks aitab tehisaru inimestel leida vajalikku informatsiooni avaliku sektori reeglite ja nõuete rägastikust, kuna suudab kiiresti läbi töötada suuri andmemassiive,» kirjeldas Rozov selle potentsiaali digiriigi kasutajasõbralikumaks muutmisel.

«Eesti ei ole tehisintellekti rakendamisel teenäitaja, kuid kindlasti mitte ka sabassörkija.»

Tema sõnul ei ole tehisintellekti rakendamine avalikus sektoris eesmärk omaette vaid soov on saada aru, kuidas võiks see aidata luua lisandväärtust. Otsitakse võimalusi, kus võiks tehisaru võtta inimestelt üle mõned lihtsamad tööd, kuid eelkõige nähakse selles digitaalset instrumenti, mis aitab muuta avalikus sektoris igapäevatöö efektiivsemaks. Rozovi sõnul tegelevad sellega enamik riike üle maailma: «Eesti ei ole tehisintellekti rakendamisel teenäitaja, kuid kindlasti mitte ka sabassörkija.»

Ka Maksu- ja Tolliamet võtab hiljemalt järgmise aasta alguses endale appi juturoboti, kes hakkab vastama inimeste korduma kippuvatele küsimustele.

«Oleme populaarne asutus, kellelt küsitakse väga palju infot. Kuigi enamik vastuseid nendele küsimustele on ameti kodulehelt leitavad, eelistavad inimesed esimese asjana ikkagi helistada. Edaspidi hakkab ameti veebilehe vestlusaknas neile küsimustele täiendavalt vastama tehisintellekt või siis suunab inimesi leheküljele, kus on soovitud vastus leitav,» tutvustas ta Maksu- ja Tolliameti uut tehisintellektil põhinevat teenust. Selle abil loodab amet säästa inimressurssi.

«Tehisintellekt võib lisada internetiavarustest kätte saadud informatsioonile ka enda loodud konteksti, mis ei ole tõde ja moonutab analüüsi lõpptulemust.»

Lisaks on tehisintellektil juba lastud maksuauditite jaoks koostada esimesi riskimudeleid, et leida deklaratsioonidest ameti täiendavat tähelepanu nõudvaid ebakõlasid. Rozovi sõnul suudab tehisaju koostada kättesaadava informatsiooni põhjal selliseid riskimustreid, mille peale inimene ei oska tullagi: «Nende mustrite paikapidavust hakkavad omakorda siis analüüsima ja kontrollima ametnikud.»

Rozovi sõnul on TI turvalisuse seisukohast sama ohutu või ohtlik nagu kõik teisedki IT-tehnoloogiad: «Kui asutuse infrastruktuur on kaitstud ja seal kasutatakse tehisintellekti samadel tingimustel nagu teisi tehnoloogiaid, siis see ei kätke endas ka suuremat ohuriski infotaristutele.»

Kui aga lasta tehisaju analüüsima tundlikke tekste, mille andmeanalüütika asub riigi poolt mittekontrollitavas pilves, siis võib Rozovi sõnul tekkida tõesti oht, et need infomassiivid lähevad rändama. Lisaks võib tehisintellekt lisada internetiavarustest kätte saadud informatsioonile ka enda loodud konteksti, mis ei ole tõde ja moonutab analüüsi lõpptulemust.

«Vältimaks selliseid riske, peaks TI tegutsema avaliku sektori andmete analüüsimisel vaid piiratud perimeetris, kus tal ei ole ligipääsu avalikule internetile,» soovitab Rozov.

Tehisintellekti kasutusvõimalustest riigisektoris ja sellega kaasnevatest ohtudest räägitakse põhjalikumalt 9. novembril toimuval Eesti suurimal innovatsiooni- ja tehnoloogiakonverentsil Telia Digital Hub. Janek Rozov, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse juht Liisa Past ning Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko arutlevad seal teemal «Kui lähedale tohib lasta tehisintellekti (riigi) kriitilisele taristule?»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles