Üks suur eelis võrreldes kiirrongidega on torudel veel: need püstitatakse enamasti sammastele ja maapealne elu ei saa sellest häiritud: linnud, loomad, inimesed ja autod võivad maa peal edasi oma teedel kulgeda. Erinevalt kiirrongist liigub ka kaup sama kiiresti kui inimesed, seega ei pea reisirongiliiklus seiskuma, kui üliaeglased kaubavagunid kiirraudtee hõivavad.
Mitte nii suurel hulgal korraga, kuid suurel kiirusel
Kui tsiteerida president Arnold Rüütlit, «on tänapäeva tõsiasi, et inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa, olgu lennuki, rongi või laevaga.» Seda ütles Eesti president kaastundeavalduses Milaano lennuõnnetuse kohta. Hyperloopis hakatakse reisima veel suurematel kiirustel, kuid mitte nii hulgakaupa, nagu lennukites.
Zelerose laboris näiteks tutvustatakse meile praegu Dubais EXPOL väljas olevat kapslit, kuhu mahub 15 inimest. Zelerose kaasasutaja ning turundusjuht Juan Vicén ütleb, et selline maht on mõistlik, sest reisijaid ei toimetata suurel hulgal samasse sihtkohta, vaid sinna, kuhu vaja. Kapsleid juhib hõredas õhus automaatika. Hõrendus aga tähendab, et keskkond on nagu lennukitel kümne kilomeetri kõrgusel: väiksema õhutakistusega.
Kolm võtmetehnoloogiat
Zelerose laboris tutvustatakse meile kolme võtmetehnoloogiat, mis pole nii efektsed, kui katselõigul kihutav vagun. Seda Hyperloopi lõiku alles ehitatakse.
Torud on Hyperloopil väikesed, kapslid nende sees ei jäta külgedele palju õhuvahet. Selleks, et hõre õhk ei takistaks liikumist, ongi reisikapsli ees tohutu ventilaatorit meenutav tiivik. See surub õhu kokku ja laseb läbi kitsaste torude tagapool välja. Kuidas sellist ventilaatorit võimalikult efektiivselt tööle panna, on esimene inseneride suur väljakutse.