Kuidas toimub paberivaba õigusemõistmine digiriigis?
1. november 2023, 16:32
/nginx/o/2023/11/01/15691947t1h3e96.jpg)
Paberil dokumentidega töötamine võib enamiku inimeste jaoks tunduda kauge minevik, kuid Eesti kohtutes on tuhandete lehekülgede pikkuste mahukate toimikutega tutvumine praegugi täiesti tavaline. Samas on viimastel aastatel toimunud suur areng – tsiviil- ja halduskohtumenetlused on nüüdseks paberivabad ning Riigi IT Keskus (RIT) on varustanud kohtusaalid digikohtuistungite jaoks vajaliku tehnikaga.
Kohtud on kaua olnud üks konservatiivsemaid asutusi ja paberil toimikutega tutvutakse siiani.
«Tänapäeval võib olla raske ette kujutada, kuidas tuhandete lehekülgede viisi materjali tuleb läbi töötada ilma Ctrl+F otsinguta,» räägib Harju maakohtu esimees ja süüteovaldkonna kohtunik Astrid Asi. Digitaalsed kohtumenetlused pole aga lihtsalt mugavuse asi – tegemist on olulise raha- ja ajaressursi kokkuhoiuga.
«Pabertoimiku puhul on siiani kehtiv kord, et kõik toimikulehed tuleb nummerdada. Kui prokuratuur koostab toimiku, siis ametnik peab need tuhanded lehed käsitsi ära nummerdama,» toob kohtunik näite ajakasutuse ebaefektiivsusest, «pabertoimiku miinuseks on ka see, et sellega saab ainult üks inimene korraga tööd teha. Näiteks kui sekretär valmistab istungi jaoks midagi ette, siis mina ei saa samal ajal toimetada ja pean tema järele ootama.»
Esimesed digihüpped jõudsid Eesti kohtutesse
Praeguseks on tsiviil- ja halduskohtumenetlused täielikult paberivabad ning riigi kohtusaalid vastavalt varustatud. «Digitoimikute puhul peab olema võimalus ka kohtusaalis seinale tõendeid näidata. Selle võimekuse tagamine igasse Eesti kohtusaali on võtnud aega aastaid,» räägib Asi.
Videokõnesid on aga kohtusaalides kasutatud juba kaua.
«Alguse said need istungitest, mis puudutavad vanglas olevaid isikuid. Pole mõistlik neid ülekuulamise jaoks iga kord transportida, sellega kaasnevad alati ka teatavad riskid,» selgitab kohtunik, «kuigi videokõnesid on juba mõnda aega kasutatud ka välismaal viibivate inimeste istungile kaasamiseks, võeti laiemalt videoistungite tarkvara kasutusele ikkagi koroonaepideemia ajal – tol ajal oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas distantsilt istungeid läbi viia.»
«Tänaseks on Riigi IT Keskus varustanud kõik kohtud ekraanidega, lisatud on videokõne võimekus,» ütleb Eesti kohtute IT juht Raivo Tammus, «enne uuendusi oli ka praegu absurdsena näivaid olukordi, kus oli vaja videokõnesid teha ja tegime seda näiteks oma isiklike Skype-kontodega. See ei olnud kindlasti sujuv ega turvaline,» tõi Asi näite.
Kohtute IT juht Raivo Tammus selgitab, et tänastele nõuetele ja vajadustele vastamiseks on kõikide kohtute sisustus üle vaadatud. Kohtusaalide arendamiseks on välja töötatud spetsiaalne standard, mis kirjeldab ära minimaalsed tehnilised ja akustilised nõuded, et kohtusaale saaks ühetaoliselt ja kvaliteetselt ehitada, remontida ja sisustada. Seda standardit ajakohastatakse minimaalselt kord aastas: «Lisaks ekraanile on enamikus saalides ekraani juhtimise seade, mis on oma olemuselt nagu väike tahvelarvuti, mille abil kohtunik saab ekraane juhtida ja näidata soovitud ekraanile vajalikku infot.»
Häid näiteid teistest riikidest: transkriptsioon käib automaatselt
Kui tihti on Eesti teenuste digitaliseerimises maailmas esirinnas, siis kohtute osas on Tammuse sõnul väga tugevaid näited ka mujalt maailmast: «Näiteks Holland on väga arenenud ja nende süsteemid on nii tänapäevased, et lubavad juba praegu istungite automaatset transkriptsiooni ja sünkroontõlget. Meil veel seda võimekust pole, samas võimaldaks selline lahendus jälle ressursse kokku hoida.»
«Ruumides on tihti kümneid mikrofone, mis on kõik esitlus- ja videotehnikaga integreeritud.»
«Enda suureks üllatuseks olen näinud ka seda, kui hästi on asjad lahendatud Hispaanias. Nimelt seal filmitakse kogu istungit ja video kõrval on kohe transkriptsioon. Hiljem on järgmises kohtuastmes võimalik istungist videot vaadata selliselt, et transkriptsiooni tekstist saab otsida välja kõik kohad, kus räägitakse konkreetsest esemest, olukorrast või inimesest. See on kohtuniku jaoks meeletu aja kokkuhoid, võrreldes sellega, mis materjali me praegu peame läbi töötama, selleks et oluline info üles leida,» tõi kohtunik Asi näite mujalt maailmast.
Kui rääkida üldiselt teenuste digitaliseerimisest, peavad Asi sõnul kõik süsteemid olema väga lihtsad ja arusaadavad kõigile: «Me puutume kokku inimestega, kes on vanuses 1–100 ja väga erineva digipädevuse tasemega.» Samal ajal on vajalik ka teenuste digitaliseerimisega seotud riske hajutada.
«Selleks korraldame oma personalile koolitusi ja teeme kõik selleks, et neid riske vältida,» võtab kohtunik kohtute digitaalse tuleviku kokku.
Digiriik annab kohtute digihüppele hoogu
Riigi IT Keskuse arvutitöökohateenuste osakonna juhataja Risto Seegel selgitab, et kohtusaalide jaoks on välja töötatud unikaalsed erilahendused: «Ruumides on tihti kümneid mikrofone, mis on kõik esitlus- ja videotehnikaga integreeritud, mistõttu on lahendus tervikuna alati väljakutse.»
Vanglatele on hangitud tahvelarvuteid, mis on keskselt turvaliselt hallatud ning millega saab kinnipeetav vangla poolt ettenähtud lehekülgi külastada ja virtuaalselt kohtuistungil osaleda.
«Kohtuid, vanglaid ja prokuratuuri toetab kokku 20 hooldusspetsialisti, kes kasutajaid kohapeal ITga aitavad. Neile lisanduvad kaugelt tuge pakkuvad IT-spetsialistid ja -administraatorid,» loetleb Seegel mitmekülgset meeskonda, kes kohtute digihüpet toetavad.