Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Alexela toob müügile vesinikuballoonid ja avab Eesti esimesed vesinikutanklad

Copy
Uusi Alexela vesinikulahendusi näidati praegu Tallinnas toimuval rohemessil NEXPO.
Uusi Alexela vesinikulahendusi näidati praegu Tallinnas toimuval rohemessil NEXPO. Foto: Rene Lutterus / Alexela

Järgmise aasta oktoobris avatakse Tallinnas kaks rohevesinikutanklat, millest üks on sõiduautodele mõeldud tankla Peterburi teel, teine vesinikubussidele ja -veoautodele suunatud tankla Väos koostöös Utilitasega. Lisaks on Alexelal juba järgmisel aastal valmidus hakata pakkuma tarbijatele vesinikuballoone. Ka riik valmistub vesinikurevolutsiooniks – ettevalmistamisel on esimene vesinikupraamlaeva hange.

Esimese vesinikutankla ehitusluba on juba väljastatud, seadmed ja tehnoloogia tellitud ning need saabuvad prognoosi kohaselt tuleva aasta septembriks.

Erinevalt Lätist saab Eestis müüdav vesinik olema 100 protsenti roheline ehk toodetud taastuvatest allikatest.

Ühistransport teeb otsa lahti

«Praegu sõidavad Eesti teedel üksikud vesinikuautod, mida tangitakse Riias,» märkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna, «teame, et järgmisel sügisel jõuab turule 30 ühistransporti suunatavat vesinikuautot, lisaks prognoosivad automüüjad, et lähiaastatel jõuab turule veel sadu autosid ja rasketehnikat, sh bussid, «rekad» ja laevad. Kui vesinik saab hinna poolest veelgi taskukohasemaks, ootame turul revolutsiooni, sest vesinikuautot saab viie minutiga 500 kilomeetriks tankida, see on talvistes oludes sama töökindel kui bensiiniauto ning saastamise asemel hoopis puhastab juba saastunud linnaõhku.»

Vesinikuautosid on veel ülivähe, kuid esimesed tanklad nende jaoks on varsti olemas. Saksamaa näitel polegi vesinikutanklaid nii tihedalt vaja.
Vesinikuautosid on veel ülivähe, kuid esimesed tanklad nende jaoks on varsti olemas. Saksamaa näitel polegi vesinikutanklaid nii tihedalt vaja. Foto: Alexela

«Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, rohelist energiat ei saa,» selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll, «vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks.»

Vesinikku on hea ette toota

Vesiniku peamine eelis on asjaolu, et seda saab ette toota ja kui saavutatakse kriitiline maht, tekivad eeldused konkurentsivõimeliseks hinnaks.

Lõpusirgele on jõudmas esimene riiklik praamlaeva hange, erinevad autotootjad tulevad välja uute vesinikuautodega ja järjest enam toodetakse mobiilseid tehnikavidinaid, mis ei vaja elektripistikut. Riiklikud investeeringud ja toetusmehhanismid kiirendavad alternatiivkütuste turuletulemist ning soodustavad erasektori panustamist.

Alexela arendab jätkusuutlikku tanklavõrgustikku ning loob biometaani, LNG, elektri ja lähitulevikus ka vesiniku tankimisvõimalused. Alexela toodab ise ringmajanduse põhimõttel biometaani ning rajab päikese- ja tuuleparke. Lisaks haldab ettevõte koos partneritega Soomes Haminas LNG-terminali ning arendab Paldiskis Energiasalve nime kandvat taastuvenergia vesisalvestit ja tipukoormuse biogaasijaama.

Tagasi üles