Libauudiste ja manipuleeritud piltide ajastul mõjub tõelise kergendusena Leica välja toodud uus kaamera, mis lisab piltidele «templi», mis kinnitab: jah, see on ehtne pilt, mida pole välja mõelnud tehisintellekt ega pole ka keegi manipuleerinud.
VÕLTSFOTODE SURMAJA ⟩ Leica hinnaline kaamera tagab, et sellega tehtud pilt on täiesti ehtne (1)
Leica on üks maailma vanimaid kaameratootjaid, olles edukalt digiajastusse üle tulnud oma uute toodetega, mida leidub isegi mobiilikaamerates. 8680 eurot maksev uus kaameramudel M11-P on muu hulgas mõeldud nüüd ka digitaalse manipuleerimise ja võltsingute nuhtluse vastu võitlemiseks.
M11-P on tehtud spetsiaalselt fotoajakirjanikele ja see pakub uutmoodi vesimärgisüsteemi, mis Leica sõnul tembeldab iga pildi digitaalselt autentsuspitsatiga, andes kinnituse, et see on muutmata originaal.
See nii-öelda vesimärk lisab automaatselt tuvastatavad andmed pildi metaandmetesse nii, et neid saab hiljem kontrollida, kuid mitte eemaldada. Pildi autentsuse tempel on kaitstud võltsimise eest.
Leica M11-P toodab pilte, millel on omamoodi krüpteeritud metaandmed kooskõlas sisu autentsusega vastavalt CAI nõuetele. CAI on hiljuti moodustatud organisatsioon, mis koosneb meediaettevõtetest, tehnoloogiaplatvormidest ja valitsusvälistest organisatsioonidest ning on pühendunud avatud tööstusstandardi loomisele sisu autentsuse ja päritolu tõestamiseks. CAI loodud mudel kasutab krüptograafiliste varade räsi, mis sisestatakse kujutise metaandmetesse tuvastatava allkirjaga, mille järgi saab kontrollida pildi ehtsust.
Kui CAIga töödeldud pilte muudetakse digitaalselt (Photoshopi või mõne muu programmi abil), salvestab süsteem ka muudatuste ajaloo. Kõiki neid täiendusi saab hiljem veebis kontrollida CAIga seotud infoportaalis.
Profifotograafi kommentaar
«See on tervitatav areng, mis aitab kaitsta autorite isiklikke ja varalisi õigusi, samuti parandada fotograafia kõikuma hakanud positsiooni usaldusväärse infoedastuse vahendina.
Aeg näitab, kui tõhusaks see osutub. Piltide autentsust kontrolliti ka enne kõneks oleva tööriista kasutuselevõttu. Näiteks mainekaim ajakirjandusfoto konkurss World Press Photo küsib nomineeritud autoritelt tõestuseks piltide RAW-faile ehk toorfaile, milles sisalduvad metaandmed on üsna usaldusväärsed, ent ilmselt siiski mitte 100 protsenti võltsimiskindlad.»
Erik Prozes, Postimehe fototoimetuse juht