Tehnoloogia varastab julmalt sinu aega - loe, kuidas seda tagasi võita!

Rööprähklemine ja iga vaba hetke uute ülesannetega sisustamine on tehnoloogiaajastul suur probleem. Kui muu ei aita, siis peab panema tehnoloogia meile ütlema, et nüüd on aeg molutada ja mitte midagi teha, soovitavad teadlased. Foto: Tumisu / Pixabay

Tehnoloogia peaks meie elu lihtsamaks tegema, kuid nutitelefonid, mis pakuvad peopesasuurust akent kirevasse maailma ühe sõrmevajutusega, röövivad samal ajal inimeste aega hulgal, mis mõnikord nullib saadava kasu.

Nutikad kodud hoolitsevad enda eest ise ja virtuaalsed koosolekud tähendavad, et paljude töötajate jaoks on pendelrändele kulunud aeg minevikuks saanud. Nii et meil peaks olema palju rohkem vaba aega.

Kuid sellise jutuga, nagu oleks meil nüüd palju rohkem aega, enamusi inimesi ei veena. Vastupidi, üha enam on tõendeid selle kohta, et kuigi digitehnoloogia võib aidata meil aega säästa, kasutame seda järjest rohkemate asjade tegemiseks, nii et ikka aega napib, kirjutavad teadlased Ruth Ogden, Joanna Witowska ja Vanda Černohorská väljaandes The Conversation.

Hiljuti küsitlesid teadlased 300 inimest üle Euroopa, et mõista, kuidas nad digiseadmeid igapäevases elus kasutavad. Nende uuring näitas, et inimesed soovivad vältida tühje tegevuseta ajahetki oma elus, mille nad täidavad uute ülesannetega, millest paljude lahendamine poleks ilma tehnoloogiata võimalik.

Olgu see siis bussi ootamine, hommikune ärkamine või öösel voodis lamamine enne uinumist, osalejate sõnul täitsid nad selle aja, mis varem oli «tühi», erinevate ajutreeningu rakendustega, koostasid nimekirja asjadest, mida nad peaksid tegema või proovima ning nende sotsiaalmeedia voog ja muu digielu vajas siis ka  administreerimist.

Kogu aeg peab midagi tegema, aga milleks?

Seega näib, et vaiksed hetked, mil inimesed lihtsalt näiteks aknast välja vaatavad, unistavad või puhkavad mõtetest, on nüüd täidetud tehnikapõhiste ülesannete täitmisega.

Digimaailma ülesannete kasv toimub osaliselt sellepärast, et tehnoloogia näib muutvat meie arusaama vaba aja sisust. Paljude inimeste jaoks ei piisa enam lihtsalt õhtusöögist, televiisori vaatamisest või treeningust. Midagi peab veel tegema.

Videokoosolekud aitavad küll kohale mineku aega kokku hoida, aga see ei tähenda, et iga vaba hetke peaks täitma uute koosolekutega, hoiatavad teadlased. Paljudel kipub see nii minema ja vaba aega pole ikka. Foto: Cottonbro Studio / Pexels

Pealtnäha võivad mõned neist ette võetud ülesannetest tunduda näidetena selle kohta, kuidas tehnika säästab meie aega. Teoorias peaks internetipangandus tähendama, et mul on rohkem aega, sest ma ei pea enam lõunapausi ajal panka lippama. Uuringud näitavad aga, et see pole nii. Tehnoloogia aitab kaasa veelgi tihedamale elule ja aja sisustamisele igal võimalikul hetkel.

Sotsiaalmeedia võib mõnikord inimesi inspireerida ja motiveerida. Kuid uuringu järgi tunnevad inimesed sageli pigem süütunnet, häbi ja kahetsust pärast seda, kui nad on täitnud kogu oma vaba aja netis olemisega. Nad peavad veebitegevusi vähem ehedaks ja väärtuslikuks kui päris tegevusi.

Tundub, et inimesed peavad ikka veel jalutamist või sõpradega koos olemist väärtuslikumaks, kui võrgus olemist.

Miks loob tehnoloogia tööd juurde?

Samuti arvatakse, et tööharjumuste muutmine muudab töö efektiivsemaks. Kodu- ja hübriidtöö, mida aitab teha videokonverentsi tehnoloogia, on hägustanud piire tööaja ja isikliku aja vahel. Nüüd, kui kontor on igal pool olemas, on liiga lihtne mõelda: «Ma tulen lihtsalt tööle tagasi ja lõpetan oma asjad ära pärast laste magama panemist.»

Digitehnoloogiad kiirendavad elutempot. Enne e-posti ja veebikoosolekuid pidime ootama vastuseid tavalistele kirjadele või sõitma kohale, et üksteisega rääkida. Selle asemel korraldame nüüd veebikoosolekuid, mille vahel pole mõnikord piisavalt aega, et isegi tualetti minna.

E-post suurendas suhtlust hüppeliselt, mis tähendab rohkem tööd selle kõige lugemiseks ja e-kirjadele vastamiseks. Halvasti kavandatud tehnoloogiakasutus võib meid sundida palju rohkem tööd tegema.

Tehes rohkem, võime seega saavutada hoopis vähem ja tunda end halvemini. Kui ajakasutus muutub pingeliseks, suureneb stress, kurnatus ja läbipõlemine.

Kuidas tempo maha võtta ja aega tagasi võita?

Tehnoloogiaga säästetud aja tagasivõtmine võib nõuda ajakasutuse proportsioonide muutmist. Et vabaneda harjumusest täita tühja aega üha uute ülesannetega, peame esmalt leppima sellega, et mõnikord on täiesti normaalne teha vähe või üldse mitte midagi.

Töökeskkonnas peavad tööandjad ja töötajad looma olukorra, kus enda digimaailmast lahtiühendamine on normaalsus, mitte erand. See tähendab ka realistlikke ootusi selle kohta, mida on võimalik teha ja mida tuleks saavutada ühe tavalise tööpäevaga.

Ühenduse katkestamise õigust sätestavate õigusaktide väljatöötamine võib olla ainus viis tagada, et tehnoloogia lakkab meie aja üle valitsemast. Mitmel Euroopa riigil, näiteks Prantsusmaal ja Itaalial, on juba vastavad õigusaktid lahtiühendamise kohta olemas.

Need täpsustavad, et töötajatel ei ole kohustust väljaspool tööaega kontaktidele vastata ning neil on õigus keelduda digitööd koju kaasa võtmast.

Samuti on võimalik, et tehnoloogia ise pakub meile aja tagasivõitmise lahendusi. Kujuta näiteks ette, et selle asemel, et nutiseade käsib püsti tõusta ja ringi liikuda (järjekordne «ülesanne»), käsib nutikell hoopis töötamise lõpetada, kuna oled oma lepingulised tunnid juba täitnud. Võib-olla, kui tehnoloogia hakkab meile ütlema, et tee vähem, saamegi lõpuks oma aja tagasi.