Jah, see monitor on suur! Nii suur, et pidin sellega arvutinurgast kolima kööki. Mujale see 1,4m laiust lihtsalt ei mahtunud. 57-tolline 32:9 suhtega, 7680×2160 resolutsiooni, 240hz värskendussagedusega ning 1000R kurviga paneel muudab iga toa kui kaadriks ulmefilmist. Sama lugu on ka sellega mängides – seda kogemust ei saa võrrelda ühegi teise monitoriga.
Laskume aga detailidesse. Nagu mainitud on tegemist 7680×2160 ehk Super Ultrawide tüüpi monitoriga, mis põhimõtteliselt on justkui üksteise külge sulatatud kaks 32-tollist 4K-ekraani. See teeb kokku enam kui 16,5 miljonit pikslit.
Paneeli tüübiks on VA, mis on tehnoloogiliselt eksisteerinud pikalt, kuid läbi pideva arengu jõudnud punkti, kus on saavutatud väga suur kontrastsus, kõrge heledus ja lühike reageerimisaeg. Antud mudelil on see 1ms. Lisaks toetab Neo G9 HDR10 tehnoloogiat, mis teeb kogu sellelt tarbitava sisu tõeliseks visuaalseks naudinguks.
Antud paneeli täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja ülivõimast arvutit. Näiteks Nvidia kõige võimsam graafikakaart RTX 4090 ei saa neid 16,5 miljonit pikslit 240 kaadrit sekundis jooksutada, kuna sellel lihtsalt puudub vajalik Displayport 2.1 liides. Nii pidingi piirduma 120 kaadriga sekundis.
Kui tahta antud monitorist maksimumi, peab vaatama värskete AMD RX 7000 seeria kaartide suunas. Need on hetkel turul ainsad Displayport 2.1 liidesega mudelid. Selle resolutsiooni ja kiirusega saavad AMD kaardid hakkama, kuid seda vaid teoorias.
Siinkohal võib aga vaielda, kas 240hz on üldse nõudlike mängude puhul vajalik, eriti sellise resolutsiooni juures. Räägime ju ikkagi kahest 4K-ekraanist. Näiteks RTX 4090 suudab Raytracingu ja 4K-resolutsioonil Cyberpunk 2077 vaevu 40 kaadrit sekundis välja pigistada, rääkimata siis kahest sellisest monitorist korraga. Appi tulevad tehisintellektil põhinevad jõudluse parandamise tehnoloogiad: Nvidia DLSS ja AMD FSR. Lisaks toetab Neo G9 AMD FreeSynck ja Nvidia G-synck adaptiivset kaadriedastust.