/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/24/14919618t1h3cce.jpg)
Juba sel aastal saavad Ameerika jalaväeväelased omale uue võimsa relva. See pole tank ega mõni uus õlalt lastav tankitõrjerakett, vaid LASSO projekti raames arendatav uutmoodi droon.
Uue projekti eesmärgiks on relvastada USA jalavägi selliste kaks-ühes droonidega, mis mitte ainult ei uuri lahinguvälja, vaid suudavad hävitada ka leitud väärtuslikke sihtmärke, kui juba on kohale lennanud.
Switchblade´id juba seda enam-vähem ongi, kuid nüüd antakse taolistele suitsiididroonile ka paremad luurevõimalused, sest selget pilti vaenlase positsioonidest on jalaväel alati vaja.
Aeglasele jalaväele kiired silmad ja pikad rusikad
Kuna jalavägi liigub aeglaselt, on neile vaja kiireid abivahendeid kilomeetrite kaugusele ette vaatamiseks ning muidugi ka vaenlase rasketehnika hävitamiseks, kui luuredroon on selle avastanud.
Kui varem pidi kasutama erinevaid relvi, millest üks uurib ja luurab vaenlase kohal, teised relvad aga hävitavad, siis eesmärgiks ongi need panna samasse kesta, et võita kiiruses, lihtsuses ja efektiivsuses.
Mida kujutab endast projekt LASSO?
LASSO (Low Altitude Stalking and Strike Ordnance ehk «madala [lennu]kõrgusega jälitamis- ja löögirelvad) on USA relvajõudude poolt eelmisel aastal käivitatud programm jalaväe võimekuse suurendamiseks uut tüüpi droonidega.
Samanimeline arendatav relv LASSO on inimese kaasaskantav, torust (õlalt või aluselt) välja lastav, surmava kasuliku lastiga laskemoon, mehitamata õhusüsteem. See sisaldab täpseid optilisi ja infrapuna-andureid, täppislennujuhtimise võimalust ning lendab, jälgib ja tabab sihtmärke ja soomusmasinaid täpselt. LASSO koosneb praegu kolmest moodulist: starditoru, mehitamata õhusüsteem ja tulejuhtimisjaam.
LASSO programm on jaotud kolmeks põhivaldkonnaks:
- uute droonitehnoloogiate, nagu täiesti uute lennumudelite, sensorite ja süsteemide väljatöötamine
- droonide operatsioonide arendamine: programm rahastab ka uusi juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning droonioperaatorite väljaõpet.
- droonide kasutamise edendamine: programm aitab laiendada droonide kasutamist USA sõjaväes.
LASSO programm on veel arendusjärgus, kuid olevat juba aidanud välja töötada lahendusi, mis suudavad lennata kõrgematel kõrgustel ja kauem kui varasemad droonid. Samuti on programm aidanud välja töötada uusi andureid, mis koguvad täpsemat infot sihtmärkide kohta.
Ukraina sõjast saadakse jooksvalt õpetust
Kuna Venemaa rünnak Ukraina vastu on tõstnud esile droonid kui väga tõhusad relvad, siis on ka LASSO programm saanud sealsetest näidetest õppust, mismoodi peaks jalaväedroone kiiresti edasi arendama, et need oleksid võimalikult tõhusad.
Eelmise aasta mais otsustatigi ühendada ründavad suitsiididroonid täpsete anduritega luuredroonidega, et muuta laskemoona kohaletoimetamine kilomeetrite kaugusele ülitäpseks, kogudes samas lennu ajal suure hulga infot vaenlase positsioonide ja lahinguvarustuse kohta.
Defensescoop kirjutab, et programm jälgib, kuidas on Ukrainas läinud sellistel USA poolt tarnitud uitmoonal ja droonidel nagu Switchblade, Phoenix Ghost, CyberLux K8, Altius-600, Jump-20, Puma, Scan Eagle, Penguin, Hornet jne. Nende põhjal on selgunud, et praeguses olukorras tuleks nii mõndagi ümber ehitada.
Uued jalaväe relvad, mida nimetatakse ka suitsiididroonideks, jõuavad relvastusse juba sel aastal, seega arendamine käib täiskiirusel, kuna olukord relvastuse vajadustes on täielikult muutunud, kirjutab Army Recognition. Droonid on varustatud ka väga olulise FPV ehk pardavaatega, nii et droonijuht näeb vastavate virtuaalprillidega täpselt seda, mida on näha lennumasina pardalt, nagu lendaks ise lahinguvälja kohal.
Mis on varitsev õhuründemoon?
/nginx/o/2024/01/03/15812415t1h04d6.jpg)
Varitsev õhuründemoon ehk varitsev moon (mõnikord ka lihtsustatult nimetatud suitsiididroonideks) on juhitav täppislaskemoon, mida saab lennu ajal kindla aja jooksul hoida ooterežiimis, et sihtmärki välja valida.
Varitsev moon võimaldab kiirelt rünnata väljaspoole tulejuhi vaatlusala jäävaid sihtmärke. Tegemist on relvaga, mis suunatakse ründama alles siis, kui sihtmärk on leitud ja tuvastatud.
Selline relv võib vajadusel koguda ka luureandmeid vaenlase positsioonide ja sihtmärkide kohta ning on eemalt juhitav, kuid võib olla võimeline tegema autonoomseid rünnakuotsuseid, mis tekitas juba eetilisi küsimusi, kuna inimene ei osale siis otsuse tegemisel rünnata ja tappa.