Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Aivar Mäe teatrite IT lahendustest: teater peaks tegelema teatriga

Copy
Vanemuise teatrijuhi Aivar Mäe sõnul on IT-lahendustest, mis abistavad näitlejaid lava taga, palju kasu: näiteks ekraanidelt saab ühelt proovilt teisele liikudes kiiresti näha olulist infot.
Vanemuise teatrijuhi Aivar Mäe sõnul on IT-lahendustest, mis abistavad näitlejaid lava taga, palju kasu: näiteks ekraanidelt saab ühelt proovilt teisele liikudes kiiresti näha olulist infot. Foto: Teater Vanemuine SA

Teatrite töös on IT-lahendused olulisel kohal – kontoritöötajate arvutitest ja artistidele vajalikest tahvelarvutitest kuni piletimüügisüsteemideni. IT-lahendused on muutumas aina tähtsamaks ning nüüdseks pakub Riigi IT Keskus (RIT) Vanemuise teatrile arvutitöökohateenuseid.

Teatritel on töötajate jaoks oluline IT erilahendus – maja on sisustatud ekraanidega. «Näitlejad, tantsijad ja muusikud liiguvad palju ühest proovist teise ning ekraanidel on kuvatud kõik nende jaoks oluline info,» selgitab Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe, «erilahendusi on teatrites veel, näiteks on vajalikud erinevad joonestusprogrammid, mis on olulised lavadekoratsioonide valmistamise jaoks.»

Vanemuise teatril vahetati hiljuti välja kogu arvutipark ning mindi üle RITi pakutavale arvutitöökohateenusele. «See tähendab, et kui kasutajal on ükskõik milline mure oma arvuti või tarkvaraga, saab ta võtta ühendust meie IT-abiga ning leiab oma probleemile ka professionaalse lahenduse,» selgitab Riigi IT Keskuse asedirektor Kairi Rais RITi pakutavat standardteenust.

«Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kesksele arvutitöökohateenusele üle mindud 33 asutuses. Senine kogemus näitab, et see on olnud õige otsus ja soovime jätkata ka ülejäänud valitsemisala asutuste liitmisega RITi-kesksele teenusele,» ütleb kultuuriministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna juht Risto Raaper.

«IT-teenuste loomisel ning juurutamisel tuleb kriitiliselt hinnata, milliseid teenuseid on äriliselt otstarbekas asutustel endil üleval pidada ning millised teenused tasuks partnerilt sisse osta. Asutuste esmane tähelepanu peaks olema suunatud eelkõige põhiprotsesside juhtimisele, tagamisele ja arendamisele. IT-teenus, kui üks tugiprotsessidest, peaks samuti toimuma võimalikult kuluefektiivselt,» leiab Raaper.

«Mõnel pool maailmas on kasutusel ka interaktiivsed noodiekraanid, mis võimaldavad näiteks orkestridirigendil noodis parandusi teha ja selle kohe kõigile kuvada.»
Aivar Mäe

IKT valdkonna juhi hinnangul on täisteenusena otstarbekas sisse osta eelkõige need IT-teenused, mis ei ole otseselt seotud äriteenuste osutamisega ning mille kompetentsid ei pea olema ilmtingimata asutustel endal olemas. «Sellisteks teenusteks on näiteks arvutitöökoha teenused, pilveteenused ja infoturve,» ütleb ta.

Kultuuriministeeriumi IKT valdkonna juht rõhutab, et RITi teenuste oluline osa on infoturve: «Keskse infoturbe teenuse suur pluss on asjaolu, et RITi meeskonnal on ülevaade ohtudest ja intsidentidest laiemalt, mitte ühe asutuse põhiselt. Samuti on tagatud vastavus Eesti infoturbestandardi E-ITSi nõuetele.»

«Igatahes on hea, kui tugiteenuseid keskselt pakutakse,» arvab Mäe, «näiteks ei ole teatrites suures osas enam ka raamatupidamist ja on vaid finantsjuht, ülejäänu pakub riik. Sama lugu on nüüd ka IT-teenusega – riik pakub keskselt professionaalset teenust ning teatrid ei pea ise IT-teemadega tegelema.»

«Meil on varasemast ka näide, kus teatrites kasutatava arvutiprogrammi lõid meie oma inimesed. Küll aga leian ma, et teater peaks tegelema oma põhitegevusega ja IT-inimesed IT-teemadega. Seega riigi plaan tugiteenuseid keskselt pakkuda sobib meile igati,» arvab teatrijuht.

Andmed lähevad riigipilve

Riik arendab ka riigipilve – pilvekeskkonda, mis võimaldab pakkuda avalikule sektorile keskseid pilvelahendusi ja nendega seotud teenuseid.

«Andmete hoidmine on teatrite jaoks samuti aktuaalne teema – kõik esietendused salvestatakse ning talletatakse meie andmebaasides. Lisaks salvestatakse kõik etendused ja hoitakse 30 päeva selleks, et vigade korral uuesti üle vaadata. Seega riigipilv oleks meie jaoks väga oluline, saaksime vähendada turvariske ning ei peaks andmeid hoidma kohalikes serverites,» räägib Mäe teatrite tulevikuvajadustest.

«La Scala ja Metropolitan Opera salvestavad oma etendusi ja nende ülekannetele saab pileteid osta.»
Aivar Mäe

Vanemuise teatrijuht selgitab, et ideaalis võiksid kõik IT-lahendused tulla ühest kohast: «Praegu on nii, et RIT pakub meile arvutitöökohateenust ning kõik erilahendused, nagu joonestusprogrammid, maja ressursiprogrammid ja muu selline, on ikka teatri enda mure.»

RITi asedirektor Kairi Rais selgitab, et RITi fookus on arvutitöökoha ja serveri alustaristu teenustel, et need oleksid valdkondadeüleselt riigis standardsed: «Iga valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanne on tagada vajalikud ärilahendused, mida meie omakorda saame koostöös erasektoriga toetada. Riigipilve saame aga juba täna nii teatritele kui ka teistele riigiasutustele pakkuda.»

Tuleviku teatrites on IT veelgi tähtsamal kohal

Mäe leiab, et tulevikus läheb tõenäoliselt aina suurem rõhk etenduste ülekannetele ja inimesed saavad aina enam maailmatasemel etendusi ekraanilt vaadata: «Selliseid näited on mujalt maailmast juba olemas – näiteks La Scala ja Metropolitan Opera salvestavad oma etendusi ja nende ülekannetele saab pileteid osta.»

«Mõnel pool maailmas on kasutusel ka interaktiivsed noodiekraanid, mis võimaldavad näiteks orkestridirigendil noodis parandusi teha ja selle kohe kõigile kuvada. Sellised lahendused võimaldavad vähem paberit kasutada – täna on teatritel veel printimise vajadus meeletult suur,» arutleb Mäe tulevikusuundade üle.

«Lavakujundus tehakse tulevikus samuti suures osas arvutitega,» ütleb Mäe, «noored kunstnikud oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Kujundusi saab jooksvalt muuta ja võimalusi on meeletult,» võtab Mäe kokku, kuidas IT roll teatrites tõenäoliselt aina kasvab.

Tagasi üles