Idapiirile rajatavad kaitsepunkrid on projekteerimisel

Foto: Kaitseministeerium

Läinud reedel Balti riikide kaitseministrite kokkulepitud kava kohaselt rajatakse kolme riigi idapiirile betoonpunkritega kaitseliin, mis on võimaliku rünnaku puhul vajalikud selleks, et hoida vaenlast piiril kinni ja anda liitlastele aega appi tulla. Millise konstruktsiooniga peavad aga need punkrid olema, et pidada vastu 152 mm mürsu tabamusele, ja kuidas need piiriäärsetesse ja sageli raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse rajatakse?

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri nõuniku ja hetkel ka Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna pealiku abi Kaido Tiituse selgitusel on projekteerimise aluseks jalaväelaste esitatud nõudmised jao punkrile. «Sellele järgneb katsetamine polügoonil, et olla kindel toote kaitsvates omadustes. Punker peab vastu pidama 152 mm mürsu tabamusele. Kui sobiv prototüüp on valmis, alustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) hankeprotsessiga, mille käigus selgub ehitaja või ehitajad. Betoon on praegu hinnatud odavaimaks materjaliks, millest punkrit teha, aga vaatluse all on ka plastist valmistatav mudel,» lisas Tiitus.

Ehkki punker oma olemuselt on küllaltki lihtne ehitis, on betoonisegu oluline aspekt selle projekteerimisel, et tagada kindel tugevusvaru ja säilimine pikema aja jooksul. «RKIKi ehitusinsenerid tagavad, et projekt sisaldaks õiget betoonisegu ja efektiivset konstruktsiooni. Punkri vastupidavusel mürsutabamusele mängib olulist rolli ka kasutatav kattematerjal (muld, killustik, liiv, kivid jne) ja kattekihi paksus,» selgitas Tiitus.