/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2012/04/02/1036392t1h5403.jpg)
Seniste hooldusraamatute võltsimiskindlamaks tegemise asemel eelistavad autotootjad elektroonilisi lahendusi sõiduki ajaloo talletamiseks.
Auto hooldusraamatut ei tasu lõpliku tõena võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meedias läbihekseldatud lood hodomeetrikerimistest on talletunud praeguseks ilmselt kõigi kasutatud autode ostjate mällu, ent paljud loodavad endiselt hooldusraamatust paistvale lõplikule tõele. Nad eksivad.
Võltsitud hodomeetrinäidud käivad koos võltsitud hooldusraamatutega nagu sukk ja saabas. Saksamaa autoturgudel on hooldusraamatud autode müügiga kaasas käiv äri. Sealt võib osta hooldusraamatu blankette, aga võib tellida ka raamatu koos vajalike templite ja allkirjadega.
Templid võivad pärineda mõnest nurgatagusest autoremonditöökojast, aga need võivad olla ka täielikud võltsingud. Vestlustest uute ja kasutatud autode müüjatega jääb vaidluskohaks, kas tühje hooldusraamatuid vorbitakse kusagil põranda all juurde või on tegu tootjaesindustest saadud duplikaatidega. Pigem mõlemat. Hooldusraamatutel puuduvad turvaelemendid.
Sageli lisatakse võltsinguid ka neile hooldusraamatutele, milles on osaliselt õiged sissekanded. Paljud omanikud lõpetavad pärast garantiiaja lõppu kallimates tootjaesindustes hooldustes käimise ja hooldusraamatu kanded jäävadki pidama 100 000–150 000 kilomeetri kanti. Sellistele raamatutele tekitatakse hiljem hooldusajalugu vastavalt spidomeetri kerimisele ise juurde.
Spidomeetri kerimine pole kriminaalne tegevus, mille eest saab karistada. Kui aga Postimees vestles juristide ja automüüjatega, oli enamasti nende hinnang, et hooldusraamat on dokument. Politsei kinnitab aga vastupidist – hooldusraamat pole mingi dokument ja sestap pole ka andmete leiutamine neisse kuidagi karistatav.
Ilukirjandus
Volkswageneid müüva Saksa Auto hooldusnõuniku Andrus Viraku sõnul ei maksa Lääne-Euroopa turgudelt toodud kasutatud autode paberkujul hooldusraamatuid üleliia tõsiselt võtta. «Ega hooldusraamat pole ju dokument,» lausus ta. «See on pigem selline ilukirjandus.»
Virak nentis, et kui kasutatud auto ainsaks ajalooallikaks on hooldusraamat, siis teatab Saksa Auto omanikule, et autol puudub tõestatud ajalugu. «Hooldusraamatud on autoturul omaette müügiartikkel, mida saab osta,» selgitas Virak. «Saab osta täidetud ja mittetäidetud raamatuid, saab vajadusel lehti juurde lisada. See on kaup.»
Miks ei ole autotootjad hakanud hooldusraamatute puhul kasutama turvaelemente? «Pigem on mindud seda teed, et auto räägib oma ajaloo ise ära,» selgitas Virak. «Nii näiteks talletatakse osa tootjate puhul auto andmeid selle võtmesse. Autovõti suudab talletada ajaloo ja jätab ühtteist meelde – kindlasti oskab võti öelda, millal on auto tehtud ja palju on läbitud kilomeetreid. On ka selliseid võtmeid, mis räägivad ära kogu hooldusajaloo kuni kordusarve väljatrükkimiseni välja.»
Praegu peavad esindused küll hooldusajalugu oma andmebaasis, aga kui auto vahetab riiki, siis ei pruugi see andmebaas kaasa tulla. «Tõenäoliselt on võimalik võltsida ka võtmele talletatud andmeid, aga see on suurusjärgu võrra keerulisem ja kulukam töö, mida ei tee enam iga suvaline tegelane,» väitis Virak.
Viraku sõnul ei maksa nüüd siiski arvata, et kõik kasutatud autode hooldusraamatud on võltsitud. «Mõnikord väidab inimene täie kindlusega, et hooldusraamat on võltsitud, sest mitu sissekannet on tehtud sama käekirjaga,» rääkis Virak.
«See ei pruugi olla sugugi võltsing – raamatu järeltäitmine esinduses ei ole keelatud. Nii näiteks ostab inimene hooldusraamatuta Saksamaalt toodud auto ja me näeme, et sellel on korralik hooldusajalugu olemas. Siis võib tellida meie käest hooldusvihiku, mis maksab suurusjärgus 60 eurot. Meie täidame selle raamatu elektroonilise hooldusajaloo tagantjärele ära. Teeme selle siis korraga ära.»
Virak rõhutas, et hooldusraamatute võltsimise mõte on eelkõige panna need klappima keritud hodomeetrinäiduga. «Reeglina ei hakka keegi võltsima ainult hooldusraamatut,» selgitas ta.
Paberhooldusraamat kaob
Anonüümseks jääda sooviva kasutatud autode müüja sõnul on korralikult vormistatud hooldusraamatu võltsimist pea võimatu avastada. «Samas on ette tulnud ka labasemaid võltsinguid, kui originaalhooldusraamatul üritatakse üle kirjutada hoolduste kuupäevi ja hodomeetrinäite.»
Allika kinnitusel ei tohiks auto ostjad internetist masinat valides teha üleliia suurt numbrit hooldusraamatu olemasolust. «Viimastel aastatel on osa autotootjaid läinud üle digitaalsetele hooldusraamatutele ja füüsilist vihikut ei olegi enam olemas. Mõistlik on kontrollida auto ajalugu tehaseesinduses.»
Ka uusi BMWsid müüva United Motorsi juhataja Toomas Pärna sõnul on tootjad eelistanud paberkujul hooldusraamatute võltsimiskindlaks muutmisele hoopis elektroonilisi lahendusi.
«BMW uutel mudelitel kaob paberkandjal hooldusraamat üldse ära ja informatsioon on talletatud auto enda mälus ja ka BMW keskserveris,» lausus Pärna. Tõe saab teada, võrreldes auto mälu ja keskserveri andmeid.