ROHELINE MÕTE ⟩ IT pärandvara pole vana kola, mille peab tingimata uue vastu vahetama

Roheline mõtteviis on ka vana IT edasi kasutamine, kui see veel töötab ja oma ülesandeid täidab. Pole mingit põhjust töötavat asja ära visata lihtsalt selle pärast, et uuem osta. Pilt on illustreeriv. Foto: Jan Vašek / Pixabay

Ettevõtete IT pärandvara ehk legacy vajab vananedes üha rohkem tähelepanu, kuid hästi hoituna on see siiski väärtuslik vara, mida pole alati otstarbekas vahetada uute IT-süsteemide ja tarkvara vastu. Pärandvara on kasulik seni, kuni see ei muutu äri arendamisel takistuseks, kirjutab Telia Eesti suurklientide müügiosakonna juht Margus Danil.

Ettevõtete serverites ja serveriruumides leidub ohtralt varasematest aegadest pärit riistvaralahendusi ja tarkvarajuppe, millest on saanud organisatsiooni nii-öelda pärandvara ehk legacy. Selleks, et oma pärandvara juhtida, töös hoida, hallata või näiteks ühelt platvormilt teisele edasi kanda, tuleb omada neist ülevaadet ning hoolitseda vanade süsteemide toimimise eest.

Enamasti ei ole pärandvara midagi sellist, mida ettevõte peaks häbenema. Teatud olukordades võiksime olla isegi uhked, et need vanad rauakolakad või tarkvarajupid ikka veel meie serveriruumides töötavad. Iga toimivat asja ei ole vaja teatud aja tagant uuemaga asendada.

Me ei vaheta ju iga paari aasta tagant ka oma kodu moodsama elamise vastu? Samamoodi tasub kauem töös hoida hästi tehtud IT-lahendust või tarkvara. Heaks näiteks on meie ID-kaart, mis on infotehnoloogia mõistes vanavara, kuid toimib endiselt väga hästi.

Legacy väärib säilitamist seni, kuni see ei häiri ettevõtte äri toimimist. Probleemid tekivad sellega siis, kui vana süsteem või tarkvarakood pole võimeline tegema koostööd uute ja moodsate tehnoloogiatega, mis on vajalikud ettevõtte äri moderniseerimiseks.

IT-süsteemid muutuvad üha kiiremini pärandvaraks

Tehnoloogia tormiline areng muudab ettevõtete IT-süsteemid iga aastaga üha kiiremini pärandvaraks.

Kui veel hiljuti arvestati, et uus IT-infosüsteem kestab ajakohasena 5 aastat ja rohkemgi, siis praegu saab sellest juba mõne aastaga legacy. Teiseneb ka legacy mõiste, sest tarkvara arhitektuuris muutuvad aina väiksemad tükid pärandvaraks.

Seega peame IT-süsteemide uuendamisel endalt küsima, kas need tehtavad muudatused on ka viie aasta perspektiivis olulised ja milline saab olema sellisel juhul pärandvara osakaal.

Viimase 10-15 aastaga on oluliselt muutunud meie terviklik vaade IT-infrastruktuurile. Termin full stack on saanud tänapäeval palju laiema tähenduse. Kui eelmisel kümnendil mõeldi selle all erinevaid taristu kihte alates riistvarast kuni tarkvarani, siis praegu on see mõiste kandunud ka tarkvara arendusmaailma.

Taristu haldamiseks on vaja rohkem spetsialiste

Varasemalt suutis kogenud IT-spetsialist kogu ettevõtte IT infrastruktuuri ühe tervikuna hallata. Ta teadis täpselt, kuidas seal töötavad server, võrk, operatsioonisüsteem ja tarkvara. Tänapäeval on see kõik kujunenud sedavõrd keeruliseks, et üha vähem on neid inimesi, kes suudaks sellest omada tervikvaadet ning ka oskusi sellega toimetulemiseks. Nüüd haldavad süsteemi igat osist eraldi spetsialistid.

Seetõttu ei ole tavalisel äriettevõttel enam põhjust omada isiklikku serverit, palju otstarbekam on serveriteenust väljast sisse osta. Serverisüsteemide töös hoidmiseks on erinevate spetsialistide pidamine väga kallis ning neid on ka raske leida. Samuti pole siis vaja tegeleda enam serverite pärandvaraga seotud küsimustega. Sellega tegelevad asjatundjad.