Venemaa avaldas pärast väidetavalt Ukraina sõjavange vedanud lennuki allakukkumist pildid ja video sündmuskohalt, kus oli näha vaid üht surnukeha. SensusQ analüütik Rainer Pihlakas leidis avalikke andmeid uurimistarkvaraga IntelLab analüüsides, et selle sündmuse juures on palju muudki küsitavat.Foto: Venemaa uurimiskomitee / EPA / Scanpix
On äärmiselt ebatõenäoline, et alla kukkunud lennuk oli IL-76MD lennunumbriga RA-78830.
65 sõjavangi jaoks oli pardal vaid kolm saatjat, mis pole üldse tavaline ja ei vasta reeglitele.
Venemaa pole veel esitanud ühtki kindlat tõendit, et selles lennukis olid sõjavangid.
24. jaanuaril Belgorodi oblastis alla kukkunud Vene sõjaväe transpordilennuki IL-76MD hävimise asjaolud on veel nädal pärast intsidenti ebaselged. SensusQ analüütik Rainer Pihlakas analüüsis IL-76MD lennuõnnetust SensusQ IntelLabi uurimistarkvaraga ning jõudis järeldusele, et on väga ebatõenäoline, et alla kukkunud lennuk oli just IL-76MD lennunumbriga RA-78830, nagu meedias kajastati. Teiseks tundub kahtlane, et selle pardal oli 65 sõjavangi kohta vaid kolm saatjat.
Samuti pole Venemaa veel esitanud ühtegi kindlat tõendit, mis toetaks väidet, et allatulistatud lennuki pardal üldse olid sõjavangid. Selline on kokkuvõte SensusQ IntelLabiga kogutud andmetest.
Rainer Pihlaka koostatud analüüsi tulemustest selgub, et on peaaegu võimatu, et alla kukkunud lennuk oli Il-76MD sabanumbriga RA-78830. SensusQ IntelLab ei leidnud ühtki usaldusväärset allikat, mis kinnitaks seda sabanumbrit.
Samas hakkas mingil põhjusel vahetult pärast juhtunu kohta uudiste ilmumist meedias levima info, nagu hävinud lennuk oleks olnud just sabanumbriga RA-78830. Mitmed meediaväljaanded viitavad OSINTi spetsialistile «Skrynka Pandori», kes teatas ilma allikatele viitamata, et alla tulistatud transpordilennuki sabanumber on RA-78830.
Kuhu kadus transpordilennuk?
24. jaanuaril sai lennukiportaalist Flightradar24 jälgida Venemaa lennukit Il-76MD sabanumbriga RA-78830 ja selle lennuajalugu RFF8319. Kell 02.31 (Eesti aja järgi) ilmus see Flightradar24 kaardile Kaspia mere kohal, suundudes Iraani suunas kagusse kiirusega 748 km/h. Lennuk kadus Flightradar24 pildilt kell 14.53 ja ilmus uuesti välja kell 04.57 Iraanist lõunas umbes 1300 kilomeetri kaugusel, kus seda viimati märgati.
Kuigi Il-76 tippkiiruseks on 900 km/h, on võimalik, et lennuk tegi Iraanis põgusa peatuse, kuid veelgi tõenäolisem on, et see lendas läbi Iraani õhuruumi keskmise kiirusega 650 km/h.
Flightradar24 portaalist pärit Il76MD RA-78830 lennu RFF8319 taasesitus 24. jaanuaril 2024.Foto: ekraanipilt/Flightradar24/SensusQ
Umbes kell 5.20 pööras lennuk läände ja sisenes Saudi Araabia õhuruumi vähem kui 100 km Bahreinist põhja pool ning kell 8.10 sisenes Egiptusesse.
Siinai poolsaare keskel kadus see uuesti Flightradar24 vaateväljast ja ilmus uuesti kell 8.34 Vahemere kohale, suundudes põhja poole. Lõpuks kadus lennuk Flightradar24 rajalt kell 9.10 Vahemere kohal Küprose ja Süüria vahel.
Vene allikate sõnul pandi Ukraina sõjavangid lennukile Moskva oblastis asuvast Tškalovski lennuväebaasist. See on 2350 kilomeetri kaugusel Vahemerest, kus Il-76 Flightradar24 pildilt kadus. Tškalovskist Belgorodi oblastis asuva Jablonovo külani on veel 550 kilomeetrit. See teeb kokku 2900 kilomeetrit.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Il-76, mille pardal olid sõjaväelased, tulistati alla kell 11.15 Moskva aja järgi (tund Eesti ajast ees). Video Il-76 allatulistamisest postitati sotsiaalmeediasse kell 11.00 (Eesti aja järgi).
Foto: ekraanipilt/Telegram/SensusQ
Seega isegi kui Venemaa kaitseministeerium ei räägi tõtt ja IL-76 tulistati alla mõned minutid enne video ilmumist Telegrami kanalile, oleks õhusõidukil 2900 km pikkuse teekonna läbimiseks aega olnud vaid üks tund ja 49 minutit, välja arvatud vahemaandumise aeg, mis on vajalik Tškalovski lennuväebaasist võimalike sõjavangide pealevõtmiseks.
Isegi ülehelikiirusega lennuk poleks selle ajaga hakkama saanud.
Miks oleks vaja ukrainlasi üle Iraani vedada?
Samuti on vähetõenäoline, et Ukraina sõjavange veeti Il-76 pardal juba enne, kui see alustas pikka teekonda läbi Iraani, Saudi Araabia ja Egiptuse.
Esiteks on punktist Vahemere kohal, kus Il-76 Flightradar24st kadus, Jablonovo külani Belgorodi oblastis ligi 1800 kilomeetrit läbi Türgi ja Ukraina vaenuliku õhuruumi.
Kuna alla tulistatud Il-76MD oli Il-76 täiustatud versioon ja osal modifitseeritud versioonidel on võimsam PS-90A mootor, mille omadused pole täpselt teada, võib oletada, et lennuk oleks võinud lennata mõnevõrra kiiremini. Kuid ikkagi on sisuliselt võimatu, et õhusõiduk lendaks läbi Türgi õhuruumi väljalülitatud transponderiga ja seejärel üle vaenuliku Ukraina õhuruumi.
Samuti on väheusutav, et venelased oleksid hüpoteetilisel lühikesel vahemaandumisel Iraanis sealt kaasa võtnud 65 Ukraina sõjavangi.
Seega jõudis SensusQ IntelLab järeldusele, et 24. jaanuaril Belgorodi oblastis Yablonovo küla läheduses alla tulistatud lennuk ei olnud üsna kindlasti Il-76MD sabanumbriga RA-78830.
Miks oli pardal vaid kolm saatjat 65 sõjavangi kohta?
Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi korraldusega nr 140 kehtestatud siseasjade asutuste ning kahtlustatavate ja süüdistatavate valve- ja saatmisüksuste ajutise kinnipidamisasutuste teenistustoimingute juhendi alusel, mis kehtib 7. märtsist 2006, toimuvad vangide eskordid Venemaal järgmiselt:
«Sõltuvalt täidetava ülesande iseloomust määratakse konvoile konvoiülem (pealik), konvoiülema abi, politseikoerajuht ja saatjad. Sõltuvalt eskorditavate isikute arvust, ohtlikkuse astmest ja muudest andmetest võib politseieskort olla tavaline või tugevdatud. Tavaline konvoi määratakse kahe saatja alusel ühele või kahele eskorditud isikule, kolm saatjat kolme kuni kuue saatja kohta ja seitse saatjat seitsme kuni kümne saatja kohta. Konvoiülema abi määratakse, kui konvois on viis või enam saadetavat isikut. Tugevdatud konvoi puhul peab ühe saadetava isiku kohta olema kolm saatjat; kuus saatjat kahe kuni nelja saadetava kohta; kaheksa saatjat viie kuni kuue saadetava kohta; 10 saatjat seitsme kuni kaheksa saadetava kohta; 12 saatjat üheksa kuni kümne saadetava kohta.»
Seega peaks 65 sõjavangi saatmiseks, isegi kui seda peetakse tavaliseks konvoiks, olema pardal vähemalt konvoi ülem (pealik), konvoiülema abi, politseikoerajuht ja üle 50 saatja.
2023. aasta veebruaris ütles Venemaalt vangistusest vabanenud Ukraina sõdur Maksim Kolesnikov: «Kui mind lennukiga Brjanskist Belgorodi viidi, oli iga 50 vangi kohta sõjaväepolitsei teenistuses umbes 20 inimest.»
Pealegi avaldati Venemaa meedias kõigi kuue meeskonnaliikme nimed ja järelehüüded, kuid SensusQ IntelLab ei leidnud ühegi saatja järelehüüdeid ega nimesid.
lennuki komandör – Stanislav Aleksejevitš Bezzubkin;
ülema abi – Vladislav Vadimovitš Chmirev;
navigaator – Aleksei Anatolievitš Võsokin;
lennuinsener – Andrei Leonidovitš Piluev;
lennutehnik – Sergei Nikolajevitš Žitenev;
raadiooperaator – Igor Vjatšeslavovitš Sablinsky.
SensusQ IntelLab hindab, et on väga ebatõenäoline, et konvoi vähendati kolme saatjani, eriti kui oli oht, et suur hulk sõjavange võis lennuki üle kontrolli haarata.
Lisaks võib saatjate järelehüüete puudumine viidata sellele, et lennukis saatjaid ei olnudki, mis tähendab sisuliselt ka sõjavangide puudumist.
Venemaa pole avaldanud ühtki kindlat tõendit pardal olnud sõjavangide kohta
Kolm tundi pärast intsidenti avaldas Venemaa esipropagandist ja riikliku kontrolli all oleva kanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan nimekirja väidetavalt lennuki pardal viibinud Ukraina sõjavangide nimedest.
Foto: ekraanipilt/Telegram/SensusQ
Sellegipoolest märkisid Venemaa ja Ukraina allikad, et vähemalt üks nimekirjas olevatest vangidest, Maksim Konovalenko (nr 22), oli vahetatud juba eelmise, 3. jaanuaril toimunud vangide vahetamise ajal.
Samuti on Simonjani avaldatud nimekiri pealkirjaga «Список «65» украинских военнопленных, находившихся на борту Ил-76» ehk tõlkes «Nimekiri 65st Ukraina sõjavangist, kes olid Il-76 pardal» koostatud alles pärast intsidenti, mitte enne.
Kaks päeva pärast lennuki Il-76 allatulistamist avaldasid venelased video, mis väidetavalt näitab tabatud ukrainlaste eskortimist Tškalovski lennujaamas, kuid raske on kontrollida, millal ja millisel lennuväljal video filmiti ning mis sellel toimub.
26. jaanuaril 2024 avaldasid Venemaa uurimisasutused video, kust peaks näha olema Ukraina sõjavangide transportimine bussilt lennukile.Foto: kaader videost / AP / Scanpix
Seega on ebaselge, kas Venemaa soovib just niimoodi tõestada, et Il-76 pardal olid Ukraina sõjavangid ning miks pole veel näha olnud kümneid surnukehi vangidest, kes väidetavalt õnnetuses hukkusid.
Õnnetuspaigas tehtud kanali RT videos oli näha ainult üht surnukeha ja sellel oli seljas sinine kombinesoon, mida tavaliselt kannavad lennukimeeskonna liikmed.
SensusQ IntelLab hindab seega kogutud andmete põhjal, et venelaste suutmatus esitada usaldusväärseid tõendeid hukkunud sõjavangide olemasolu kohta õnnetuspaigas kinnitab pigem veelgi hüpoteesi, et hävitatud Il-76 pardal ei olnud Ukraina sõjavange.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/01/31/15861235t1hca9f.jpg)
/nginx/o/2024/01/31/15861093t1h36a4.png)
/nginx/o/2024/01/31/15861139t1h7249.png)
/nginx/o/2024/01/31/15861184t1hf8c2.jpg)
/nginx/o/2024/01/31/15861228t1h48e5.jpg)