:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15865950t1h01df.jpg)
Kas oled kunagi mõelnud, mil viisil on pealtnäha uhked vidinad tegelikult nii odavaks muudetud? Kuigi hinnad võivad tunduda ahvatlevad, tasub tundmatu brändi toodetud soodsat seadet ostes mõelda, mil viisil on see nii odavaks muudetud, hoiatab Elisa valdkonnajuht Anti Liivat.
Viimaste aastate jooksul on järjest enam esile kerkinud veebipoode, mis müüvad ülimalt soodsate hindadega varem märksa kõrgemasse klassi kuulunud vidinaid alates nutikodu seadmetest ja turvakaameratest ning lõpetades arvutihiirte ja arvutite endiga.
«Järjest ohtlikumaks muutuvas küber- ja privaatsusruumis on paratamatu, et kõigele tuleb läheneda veidi skeptiliselt. Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis ilmselt see nii ka on,» lausus Liivat, «tundmatute brändide loodud seadmed võivad küll olla meeletult soodsad, aga selle juures on vältimatu, et nende kasuks otsustades tuleb riskida ja midagi ohverdada. Parimal juhul ohverdad töökindluse ja kasutusmugavuse, halvemal juhul aga oma andmed ja koduse privaatsuse.»
Sellepärast tasub nii endale kui oma lähedastele vidinaid valides olla ettevaatlik ja päriselt mõista, millised on võimalikud riskid.
Kui tänaseks on juba suuresti üldlevinud teadmine, et tundmatu firma toodetud valvekaameraid püsti pannes tekib oht, et ka keegi võõras saab videovoogudele ligi, siis ei mõelda tihti sellele, et sarnaseid ohte võivad luua ka teised seadmed.
Näiteks ei saa täielikult välistada, et Wi-Fi võrku ühendatud lambipirn jagab infot võrgus toimuva kohta mõne kolmanda osapoolega või ülisoodsalt soetatud suvalise firma telefon teeb taustal midagi kahtlast.
Enamasti on ka kasutajatel endil üsnagi keeruline mõista, kas mõni konkreetne seade endast ohtu kujutab või ei.
«Mõni asi ongi odav lihtsalt seepärast, et see on soodsalt valmistatud ja disainis on mindud lihtsama vastupanu teed. Teisel juhul on aga odava hinna puhul vastukaubaks see, et inimene ohverdab endalegi teadmata mingi osa oma turvalisusest ja isiklikest andmetest,» selgitas Liivat.
Sellepärast on tema sõnul enamasti mõistlike otsuste tegemiseks parimaks valikuks kaine mõistus ja ostuotsuste eel väikese uurimistöö tegemine.
«Võimalusel tasub valida kaupa brändidelt, millest oled ka kunagi kuulnud, kuna need ei saa oma mainega riskida. Selle kõrval tasub sügavalt kaaluda, kas alati on mõistlik võtta kõige soodsam valik – kui keskmine arvutihiir maksab 15 eurot, siis tuleb korraks mõelda, mis viisil on suudetud konkreetne toode panna Hiina veebipoes maksma vaid 2 eurot,» rääkis ta, «midagi ei pruugi valesti olla, aga midagi tuleb ju ohverdada, et see hinnavõit saada.»
Sel viisil talitades on võimalik suurem hulk seadmetest tulenevaid ohtusid ennetavalt maandada. «Võimalusel kõige odavamate-kahtlaste seadmete vältimine – või vähemalt mitte nende internetiga ühendamine – on veidi nagu helkuri kandmine ja käte pesemine. See on osa igapäevategevustest, millega vähendatakse riski, et juhtub midagi halba: õnnetus, haigus või paroolide lekkimine,» sõnas ta.
Kuna tundmatu taustaga seadmed on inimeste igapäevakasutusse lisandumas iga päev, tasub Liivati sõnul tähelepanelik olla ka ettevõtjatel.
Ühelt poolt on kõik tavakasutajate puhul esile toodud ohukohad kohased juhul, kui valida näiteks kontorisse tundmatud nutipirnid, samas võivad ohukohad tekkida ka sellest, kui töötajad võtavad tööle kaasa oma isiklikud seadmed, mille taust pole laitmatu.
«On vähetõenäoline, et kellegi poolt kodust kaasa võetud nutikeedukann hakkab kontori võrguga ühendamise järel spioonifilmilikult pahavara kõikide kolleegide arvutitesse üles laadima, aga teoreetiline risk on olemas. Mida rohkem tekib väljastpoolt kaitstud kontorivõrku sisenevaid ettevõtte enda poolt kontrollimata seadmeid, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist hakkab tegema midagi sellist, mis toob lõpuks kaasa suure kahju,» selgitas Liivat.
Nende ohtude maandamiseks on tema sõnul kaks head lahendust.
Esiteks tuleks lubada kontorivõrgus kasutada vaid tööandja poolt jagatud seadmeid, teiseks aga võiks üles seada külalisvõrgu.
«Külalisvõrk on piiratum, seda saavad kasutada külalised ja sinna saab ühendada kõik seadmed, mis pole läbinud ettevõttes standardiks seatud kontrollimist. See võrk peaks olema muust töövõrgust eraldatud, seega kui isegi mõni seade üritab seal pahandust teha, on selle haare selgelt piiratud,» ütles ta. «Kui tööandja tahab oma territooriumile üles seada soodsad Wi-Fi kaamerad või mõni töötaja tahab kasutada tööl 75-eurost isiklikku sülearvutit, siis selleks on eraldi võrk, kus need seadmed tegutsevad.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)