Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Radarid toas päästavad elusid – loe ja vaata videost, kuidas seda tehakse

Copy
Õnnetult kukkunu võib olla teadvusel ja ise endale abi kustuda. Kui see aga nii ei ole, on iga minut oluline. Sellisel juhul on kasu radarsensoritest ning inimese liikumismustrite automaatsest tuvastamisest.
Õnnetult kukkunu võib olla teadvusel ja ise endale abi kustuda. Kui see aga nii ei ole, on iga minut oluline. Sellisel juhul on kasu radarsensoritest ning inimese liikumismustrite automaatsest tuvastamisest. Foto: Shutterstock

Üksi elavatel inimestel on terviserikete või ka õnnetuse tõttu tekkinud trauma korral abi vaja, aga seda ei pruugi nad endale ise kutsuda saada. Tõsi, sellisteks puhkudeks on pakkuda ka häirenuppude teenused või vahel saab ka nutikella häälestada tavatust kukkumisest teada andma. On olemas ka lahendusi, kus siseruumidesse pannakse üles kaamerad, mis jälgivad inimese tegevust. Kaamerad panevad aga ohutule põlema kõigil, kel on privaatsusteemad olulised: kes see ikka tahaks, et ööpäevaringsed toimingud nähtavaks muutuksid. Isegi, kui see sünniks vaid valituile.

​Oludes, kus inimestel on kõhe kaameraid oma igapäevaelu jälgima panna, on Šveitsi ettevõte Qumea loonud siseruumide radarsensori, mis kasutab millimeeterlainetel radarsignaale ning suudab tekitada nende abil arusaama ruumis liikuvatest inimestest neid isikustamata. Ilmselt sadakonna või enama gigahertsise sagedusega töötavad radarid suudavad luua peegeldunud signaale tagasi, püüdes arusaama sellest, millises seisundis on ruumis olevad inimesed: kas nad kõnnivad, kas nad on voodis või võimalik, et hoopis kukkunud.
 

Kui kaameratel töötavatel lahendustel on isikud tuvastatavad, siis radaril tekib punktiparv, millest saab teha vaid järeldusi inimese seisundi kohta.
Kui kaameratel töötavatel lahendustel on isikud tuvastatavad, siis radaril tekib punktiparv, millest saab teha vaid järeldusi inimese seisundi kohta. Foto: Qumea/Postimees
Tagasi üles